sajandist. viljad keskmised kuni suured, ümarsüdajad, tumepunased, valmivad augusti keskel. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. MAGUSKIRSID 2 "Dönnisseni kollane" - Saksa sort, mida pärast II maailmasõda kasvatati meil "Viljandi kollase" nime all. Viljad keskmise suurusega, tömpsüdaja kujuga, kollased, tihti roosaka punaga päikesepoolsel küljel. Hapukasmagusad. "Kristiina" - Pollis aretatud sort, varajane. Viljad on suured, südajad, tume- kuni mustjaspunased ja hapukasmagusad. "Leningradskaja tsornaja" - Leningradi oblastis aretatud keskvalmiv sort. Viljad keskmise suurusega, munajad või südajad, tumepunased, valminult mustad. Magusa meeldiva maitsega. "Rubiin" - Pollis aretatud keskvalmiv sort. Kirsid on tumepunase värvusega, keskmise suurusega, hapukasmagusa meeldiva maitsega.
lisanud sinna 0.2ml NaOH lahust. Lk 5/9 Paide taliõun 3.1 Talveõunast lähemalt: Emapuu kasvas enne II Maailmasõda Paide linnas. Väidetavalt pole temaga võistlejat säilimise ja maitse osas. Hinnatud talveõun, mis säilib kevadeni eeldusel, et teda ei lasta ülevalmida ja koristatakse septembri I kümnepäevakul. Õun väheldane (50...80 g), lameümmargune, 3/4 kaetud triibulise punaga. Viljaliha tihe, kollakasvalge, väga hea maitsega. Sobivad ka mahlaks ning kuivatamiseks, aga mitte kompotiks. Puu tugevakasvuline, hakkab hilja kandma, kannab pea-aegu igal aastal. Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis.
läeb mõ ok teie käst lendu ja teie jä ate omast ilma.» Risbiter, kes minutiks kohmetult seisma oli jä anud, piilus nü ud ka pooltahtmatult sinnapoole, kus ta oma sõariista arvas olevat. Agnes seisis veel akna taga, kuid nü ud oli naeratuse kuma tema uhkelt nält täesti kadunud ja selle asemel väke kortsulte tema kulmude vahele asunud. Läemal silmapilgul oli, aknatagune tüi. Risbiteri põkedel vahetus kahvatus punaga. Ta ei julgenud kellegi peale vaadata, õgusega kõgi näudel pilkavat naeratust näa kartes, «Sa oled oma kät rü utli vastu ües tõta julgenud, seda pead sa kahetsema,» üles ta viimaks kogeldes, pö oras jala pealt über ja tõtas kurel sammul minema. Sõameeste naer köas talle jäele. Gabriel oli enesele kerge vaevaga ja ilma tahtmata hulga sõru kaela sobitanud. Pool laagrit jooksis kokku seda julget meest vahtima, kes vihatud Risbiterile. õetust oli andnud.
annaabi.ee 
