Rahulepingu sisu 1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole; 2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t; 3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000); 4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt); 5. Eesti lubas desarmeerida Judenitsi (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad; 6. Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises; 7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad; 8. Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta. Tähtsus: 1. Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST. 2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund 3
Rahulepingu sisu 1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole; 2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t; 3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000); 4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt); 5. Eesti lubas desarmeerida Judenitsi (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad; 6. Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises; 7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad; 8. Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta. Tähtsus: 1. Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST. 2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund 3
endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa okupatsioonivõimudega võitlemise asjus. Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus