22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS
juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. · Korraldajaks Moskva/NSVL ja tema käsilased · vastupanu ei osutatud · Moskva toetus meeleavaldust korraldades kohalikele vasakmeelsetele ja punaarmeelastele, mitte eestlastele · riigipööre ei olnud verine Miks sai juunipööre võimalikuks? · Päts kirjutas vaidlemata kõigele alla, ei otsinud muud väljapääsu · Eestis paiknesid Vene sõjaväe baasid 5. Uue valitsuse moodustamine. Mõni minut enne südaööd kirjutas Päts alla dekreedile uue valitsuse moodustamise kohta. Peaminister J. Vares-Barbarus Peaministri asetäitja H. Kruus
tammile jõudma. Kompanii asus pimeduses teele läbi tundmatuse. Kergendustundega nägi Kurt Vetter päikesetõusul enda ees Väikest väina ning lõuna pool Väina tammi. Aga oli juba hilja, nende silmade all lendas tamm õhku ning kompanii jäi Muhusse lõksu. Kompanii ülem leitnant Renne käsutas mehed vette, et jalgsi läbi madalaveelise Väikese väina nelja kilomeetri kaugusel olevale Saaremaale jõuda. Vees olevad mehed olid heaks märklauaks punaarmeelastele, kes neid tulistama asusid. Kurt koos umbes poole tosina mehega jooksid paanikas mööda kallast põhja poole, lootuses leida kaldalt mõ nd paati, millega üle väina pääseda. Ilmselt kusagilt Rootsivere või Koguva kandist leitigi paat, millega merele tõtati, aerudeks teise paadi pardalauad. Nii kukuti aga oma ülemate seatud lõksu. Mõned päevad varem oli antud korraldus muuta merekõlbmatuks kõik rannas
selleks, et Ulmanise valitsust kaitsta. Moodustati uus valitsus mille etteotsa sai Niedra, tema valitsus pidi kujunema rahvusteüleseks. Selle valitsuse otsuste taga oli ikkagi kohalik baltisakslaste võim. Lätis kujunes olukord, kus üheaegselt tegutsesid 3 valitsust, kes kõik pretendeerisid Läti valitsemisele. Pärast riigipööret aktiviseerus von der Goltz uuesti sõjaliselt ja 23. mail vallutasid Saksa väed Riia, kus üritati Punaarmeelastele kätte maksta. Tänu sellele ajaviitmisele Riias kadus kontakt Landeswehri ja taanduva Punaarmee vahel. 10.10.12 Võnnus hakkas lätlastega läbirääkimisi pidama Nikolai Reek - edastas Laidoneri nõudmise Landeswehrile. Reek keeldus landeswehrlastega rääkima, sest nendel puuduvat tema arvates volitused selleks. Läbirääkimisi ei toimunud. 06. juunil haaras initsiatiivi Landeswehr. Eesti väed olid jäänud peatuma põhjapoolsele joonele. Läti polgu häda oli see, et see oli
annaabi.ee 
