ja kolm portreeskulptuuri. • Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1. • Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit. „Neegripead“ Pariis 1925-1938 • 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. • Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, et ta viibiks kuus kuud välismaal. • 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925. • Tööd leidis ta esialgu Odessast pärit skulptori Vladimir Izdebsky ateljees. Pariis 1925-1938 • 1926. a olid sissetulekud väga kasinad. Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid
Wiiarltilt oli näitusel 114 teost illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm proteesskulptuuri. Eksamikomisjon hindas tema tööd väga heaks ja andis lõpudiplomi nr 1. Peale kooli lõpetamist kutsuti ta Pallasesse graafiliste tehnikate õpetajaks ja sellena ta tegutses kaks semestrit kasutades aega rohkem tehniliste oskuste lihfimiseks, enda ettevalmistamiseks Pariisi minekus. Pariisis 1925. aastal määrati Wiiratile aastane stipendium enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärats kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. Septembris sai ta aga uue võimaluse tingimusel et ta viibiks vähemalt kuus kuud. Wiiralt saabus Priisi 8. novembril 1925. aastal. Tema esimesek selukohaks sai Eesti saatkonna poolt üüritud korter ning ta leides tööd Odessast pärit skulptori Valimid Izdebsky ateljees. Eesti kunstnikest läbis Pariisis eriti tihedalt Jaan Grünbergiga, kes elas seal aastail 1931-33 ja 1937-39.
Lisa 1) ja hilisematesse saagadesse, muu materjal ilmub kommentaaridena Taani ajaloolase Saxo Grammatian ja Saksa kirjaniku Adam Bremeni (a.d. 1075) töödes. Fragmendid legendidest tulenevad folkloorist ja veelgi hilisematest kirjutistest. (4) -4- 1.1Valhalla Taevast (ka kosmos) kutsusid viikingid Valhalla-ks, see oli mõeldud ainult sõdalastele. Viiking pidi võitlema lahingus päevi, öösiti lasti aga lõdvaks, joodi, pummeldati, pidutseti, karjuti kui viimsed joodikud, ja kui päeval olid sõdalane ja surma said, juhatati sind kui tõelist sõdalast valhallasse, imekaunite, heledajuusteliste taevaste järelvaatajate Valkyris-te poolt sinna kus oli väljateenitud koht.Valhallase tahtsid kõik viikingid, ja kõik nad pidasid endeid headeks sõdalasteks. Isegi päike ja mõned nädalapäevad on saanud nime Põhjala Jumalate järgi.(3) Valhalla kuulus Odinile (Allan , 2004, lk 45)
annaabi.ee 
