Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale)
(Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga 20 (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat (Polypodium vulgare) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on
üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Laciniatum'; 'Pumilum'; 'Verno-aureum'; 'Weber'; 'Schmidt'. 45. Lodjap põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tunnused: Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega.
annaabi.ee 
