mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Kopsus veri rikastub hapnikuga ning jõuab vasakusse südamepoolde, kust jaotub keha üksikutele elunditele. Parem südamepool transpordib venoosset verd, vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema
suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks.
Na, K Na tüüpiline rakuväline, K rakusisene element. Koos teevad: 1) Reguleerivad vee reziimi Na säilitab vett. K soodustab veeväljutamist 2) Ainete transpordiks, membraantranspordis osalevad koos 3) Tekitavad nõrku elektriimpulsse rakkudel: a. Vajalik närviülekandes b. Elektrikaladel on erilised rakud elektrotsüüdid, mis tekitavad väga tugevat pinget Na/K koostöösüsteemi membraanides nim Na/K-pumbaks. Naatriumi saab loomsest, kaaliumi taimsest toidust Ca Ca allikad loomsest toidust 1) Raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises 2) Vajalik vere hüübimiseks 3) Osaleb lihastöös 4) Vahendab biosignaale nt hormoonmõju rakkudele. Ca puudusest tingitud häire osteporoos ehk luude hõrenemine. Mg Saab põhiliselt taimsest toidust 1) Väga paljude ensüümide aktivaator. Inimkehas aktiveerib ~300 ensüümi 2) Raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises
monotsüüdid põrnas ja lümfisõlmedes. Vereliistakute teke e.trombotsütopoees toimub luuüdis erinevate rakkude megakarüotsüütide-jagunemisel, mida reguleerib neerudest pärittrombopoetiin.(1) Vereringe. Veri liigub veresoontest mooodustunud kinnises torustikus, mille liikumisenergia tuleb südamest. Südame vasaku ja parema poole vahel ei oel peale vastsünniperioodi ühendust, mis lubab südame erinevaid pooli lugeda kaheks eraldi pumbaks liidetuna vereringega jadaühenduses. Veri eemaldub südamest tuiksoone e- arteri kaudu hargnedes ja moodustades juussoonte e. kapillaaride võrgustiku, mille kaudu toimub vere ja koevedeliku ainevahetus. Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10
Merevesi sisse 30°C Tootlikkus 15m3/24h Destillaadi soolasisaldus 4ppm NaCl Soojendusvee läbivool 42,3m3/h Konstruktsioonilt on magesti silindrililise horisontaalse kerega, mille sisse on paigaldatud aurusti ja kondensaator. Aurusti on alumises osas, kondensaator ülemises, teineteisest on nad eraldatud separaatoriga (roostevaba kiududest). Vaakum tekitatakse magestisse ejektoriga, pumbates sellest läbi merevett mereveepumbaga. Pumbaks on horisontaalne üheastmeline tsentrifugaalpump (Q=35m3/h; n=2300p/min; N=8kW). Destillaadi väljapumpamiseks on tsentrifugaalpump. Magestusprotsessil ülejäänud soolvesi pumbatakse magestist välja ejektoriga. Magesti käivitamine: - avada ejektorpumba imi- ja surveventiil - sulgeda vaakumventiil magesti peal - käivita ejektorpump - vaakumi tõusmisel 90%-ni, avada sujuvalt kuumavee kraanid peamasinatelt tsirkulatsioonipumbale ja aurustile
(rohkem?) 36. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? Tegelikult aga rakkudes säilub pidevalt negatiivne membraanipotentsiaal, mis teatud tingimustes võib muutuda veel negatiivsemaks (hüperpolarisatsioon), teatud tingimustes positiivsemaks (depolarisatsioon). Taimede rakkude membraanis on peamiseks elektrogeenseks (laengute tasakaalustamatust tekitavaks) pumbaks H+-ATPaas, mis transpordib ühe ATP molekuli hüdrolüüsi arvel ühe prootoni rakust välja. Loomarakkude membraanipotentsiaal on tingitud K+ liikumisest läbi K+ kanalite raku seest välja. K+ sisenemine rakkudesse toimub K+/Na+- ATPaasi toimel. (Pumpab ühe ATP molekuli hüdrolüüsi energia arvel 3 Na iooni välja ja 2 K iooni sisse). Endomembraanid (ER/Golgi) 1.)Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku: ER-i
annaabi.ee 
