kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt
mis võimaldab valmissegu väljastamist ca 200 kraadi ulatuses. Mehhaaniliste pumpadega- statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkondlalt ja nad töötavad seal kuni betoonitööde lõpuni. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40m kõrgusele. Imiklapi avamisel imetakse betoonsegu pumbakambrisse. Surveklapi avamisel surutakse järgmine seguannus betoonjuhtmesse. Linttrasportöörid Konveierid- monteeritud segupirniga autole või iseseisva seadmena liikurmasinale Kraana abil koppades Kallurkastidega väiketraktorid või ATV-d Vibrolondid- betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas. Koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust. 9. Plasttoru keevitamine- võimalikud seadmete variandid ja tööpõhimõtted,
..40 m3/h. Betoonijuhe koostatakse kuni 3 m pikkustest ja 380 mm läbimõõduga õmblusteta terastorudest ning selles teisaldatakse plastset betoonisegu, mille katsekoonuse vajumine on 4..12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm. Ühesilindrilise betoonipumba (joon. 118 a) segupunker 6 täidetakse valmisseguga, mida täiendavalt segab segisti 5. Punkri alumises osas paikneb labadega ergutusvõll 4, mis kergendab segu etteandmist pumbakambrisse. Pumba kolvi 3 paneb edasi-taasi liikuma mootori väntvõll 1 kepsuga 2. Pumbakambril on imiklapp ja suruklapp 8. Imemiskäigu I ajal on imiklapp avatud ja surveklapp suletud ning betoonisegu imetakse pumbakambrisse. Kolvi survekäigu II ajal on imiklapp suletud ning surveklapp on avatud ja ühendab pumbakambri betoonijuhtmega, kuhu surutakse järjekordne seguannus. Klappe käitab kulisside ja tõmmitsatega klapimehhanism, mis avab ja suleb klappe kindlas vastavuses kolvi edasi-
annaabi.ee 
