(tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH) lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoo- dangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskon- nareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskonnareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES pareto-efektiivne jaotus sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata
SKP ja RKP näitajaid kasutatakse sageli riigi arenguning heaolutaseme iseloomustamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks. Samas ei täida nimetatud näitajad heaoluindikaatori funktsioone siiski täiuslikult, sest nende näitajate konstrueerimisel ei arvestata mitmeid olulisi (sealhulgas mittemajanduslikke) heaolutegureid. SKP alternatiivina võtsid USA majandusteadlased W. Nordhaus ja J. Tobin Yale ülikoolist 1972. a kasutusele termini puhas majanduslik heaolu PUMAH , mis hõlmab lisaks SKP-le veel inimeste vaba aja väärtust ja turuvälisest majandustegevusest saadud tulu. Sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne. Järgnevalt vaatame SKP kui arenguindikaatori puudusi ja seoseid tegeliku heaolutasemega põhjalikumalt. · SKP kui absoluutsuurus ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Lahenduseks oleks kasutada arenguindikaatorina näitajat SKP ühe elaniku kohta. · Hinnataseme muutused
annaabi.ee 
