pooled suuremad. Seega, kui meil on teada seitsme üliõpilase kohta nende keskmine raamatukogus töötamise aeg nädalas (tundides): 0 2 3 4 6 6 10 siis saame öelda, et mediaan on 4 (tundi nädalas). Kui meil on aga paaris arv vaatlustulemusi, siis ei saa me nende hulgast leida ühte, millest oleks võrdne arv väiksemaid ja suuremaid väärtusi. Seepärast leitakse sel juhul väärtus, mis asub täpselt kahe keskmise väärtuse vahel. Meie näites tudengite pulsisageduste kohta on 25-es väärtus 79 ning 26-es 80. Et leida täpselt nende vahel paiknevat väärtust, tuleb need väärtused kokku liita ning jagada kahega: Seega mediaaniks on 79.5 lööki minutis. Mediaan on üks statistikas kasutatavaid keskmist tendentsi väljendavaid suurusi. Kuid märksa sagedamini kasutatakse ARITMEETILIST KESKMIST, mida tavaliselt kutsutaksegi lihtsalt keskmiseks või siis keskväärtuseks. Aritmeetilise keskmise leidmiseks tuleb kõik
· leida vastupidavuse komponentide taseme vastavus planeeritule ja kasutatud treeninguvahenditele Testid viiakse läbi laboratoorsetes või loomulikes tingimustes. Aeroobse vastupidavuse testimisel laboratoorstetes tingimustes selgitatakse välja maksimaalne O2 tarbimine, aeroobne ja anaeroobne tipp ning ökonoomsus, sest O2 tarbimine mingil standardse kiirusel. Kastutatakse kasvatavate koormuste meetodit tööl tretbaanil või velgoergomeetril. Peale pulsisageduste andmete oleks vajalik kindlaks teha ka vere laktaadi konsentratsioon ernevatel raskusastmetel. Kaasajal on olemas ka vastav elektroonika VO2 mõõtmiseks loomulikes tingimustes. Massiuuringutes on laialt levinud Cooperi 12 minuti jooksutest aeroobse võimekuse hindamiseks. Aerboose vastupidavustreeningu konkretiseerimiseks on vaga suure praktilise väärtusega paljude autorite sovitatud tabel optimaalsete treeningkiiruste määramiseks. Tabeli kasutamise
andmete põhjal intensiivsustsoonide paika panemine. (Ibid) 1.4. Aeroobne töövõime Aeroobse töö eest vastutavad peamiselt respiratoorne süsteem (võime ventileerida), südame- veresoonkond (võime hapnikku transportida) ja lihaskond (võime energiat ökonoomselt kasutada) (Jürimäe, Mäestu 2011). Kuna sportlase aeroobsest töövõimest sõltuvad intensiivsusläved on individuaalsed näitajad, siis on järgnevalt välja toodud lävedele vastavate pulsisageduste normatiivid väga laias vahemikus. 1.4.1. Aeroobne lävi Aeroobne lävi (AL) on intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsiooni võimsus ning suuremal määral võetakse kasutusele organismi süsivesikute varud, et katta lihaskontraktsiooni energeetilisi vajadusi. Vere laktaadisisaldus ületab aeroobsel lävel vähesel määral puhkeoleku, jäädes 1,8-2,2 millimooli liitris (mmol/l) piiridesse. Puhkeolekus on see näitaja 0,5-1,5 mmol/l (Jalak, Lusmägi 2010)