põhjustatud ebanormaalses pulsisageduse tõusus, pingutuses põhjustatud ebamugavustundes. Lähieesmärgid (25.04.2018) Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja aktiivsuse talumatuse vahelisi seoseid ja on valmis elustiili parandamiseks. Patsient mõistab puhkuse vajalikkust ning prioritiseerib enda jaoks olulisi tegevusi. Patsient tuvastab tegurid, mis süvendavad aktiivsuse talumatust. Soovi korral kasutab selleks pulsikella/aktiivsusmonitori. Patsient teadvustab endale, et on võimeline täitma vajalikke igapäevategevusi osaliselt. Patsient on teadlik energia kontsentreerimise tehnikatest ja kasutab neid.. Patsiendi aktiivsuse talumus on tõusnud. Patsient teab, mis tegevused põhjustavad temas enim väsimust ning, mis tegevused aitavad probleemi vastu. Kaugeesmärgid (25.06.2018) Patsiendi hemoglobiini tase on tõusnud (normi lähedal või normis) ja tema füüsilise aktiivuse
Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud. Seda saab teha leides näpuotstega veresoone tukslemise randmel või kaelal. Vaadates kella loetakse kokku pulsilöögid 20 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus kolmega. Saadud tulemus näitab südamelöökide arvu, mis oli antud tegevuse juures vajalik keha verevarustuse tagamiseks. Veelgi lihtsam ja täpsem on selleks kasutada pulsikella. Lastel on südame vatsakesed väiksemad ja seetõttu ka pulss kõrgem ning täiskasvanule normaalne tase saavutatakse alles 1822-aastaselt, kusjuures naistel on pulss keskmiselt 812 löögi võrra kõrgem kui sama treenitusega meestel. Normaalseks täiskasvanu puhkeoleku pulsiks loetakse 6090 lööki/min, kuid treenitud sportlastel on näitajad tihti alla selle. Kui heal tasemel sportlasel võib normaalne puhkeoleku pulss olla isegi alla 40 lööki/min, siis
K edasijõudnud - 0,7 Pulssi mõõdetakse kas randmel või kaelal, surudes veresoonele 2 3 sõrmega. Kui varahommikuse pulsisageduse võib mõõta 15 sek jooksul, korrutades seejärel saadud arvu 4 ga, siis koormusel tuleb mõõta 10 sek jooksul, korrutades siis 6 ga. Oluline on käsitsi mõõtmisel veel see, et pulssi tuleks koormusjärgselt määrata kiiresti, sest südame löögisagedus langeb juba esimese kümne sekundi jooksul. Märksa täpsema pulsisageduse saab kahtlemata pulsikella (sporttestri) abil. Hommikune pulsisageduse mõõtmine ärgates on lihtne ja hea võimalus organismi seisundi hindamiseks. Normaalne pulsisagedus on umbes 70 lööki / min.Regulaarse ja optimaalse vastupidavustreeningu abil on võimalik oma pulsisagedust viia näiteks tavapäraselt 75 löögilt / min alla 55 löögini / minutis. Mida madalam pulsisagedus, seda parem töövõime. Süda töötab siis ökonoomsemalt, sama koormuse talumiseks peab süda vähem pingutama. Seevastu pulsisageduse
kontrolli all (Alparslan ja Akdemir 2010). Koostan patsiendile liikumiskava, kus on erinevad tegevused ja erineva koormusega. Oluline on, et patsient alustaks kerge kehalise aktiivsusega ja samm-sammult koormust tõstes. Selleks palun alustada liikumispäeviku täitmist ja märkida üles ka igapäevane enesetunne. Selgitan, miks on kasulik pidada liikumispäevikut ja õpetan, kuidas seda täita. Võimalusel kasutab pulsikella, mis annab talle ülevaate oma aktiivsusest ja pulsist (Ackley jt 2017). Hinnang: Patsient teeb igapäevaselt kergeid treeninguid kõnnib, käib ujulas või sõidab rattaga. Tal ei esine enam liikumisvaegust. Samuti on paranenud hingamistegevus, s.t suudab kergemaid füüsilisi tegevusi teha ilma hingeldamata ja ei väsi nii ruttu. 3.3 Akuutne valu Patsiendi kolmandaks õendusdiagnoosiks on akuutne valu ebameeldiv tunnetuslik ja
annaabi.ee 
