e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub hetkel, kui e i = 0 e nn neutraaljoonel NJ, siis kui ankrumähise tasapind on risti magnetvälja v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ). Tekkinud pulseeriv alalispinge on kaugel ideaalsest alalispingest. Genereeritud alalispinge pulseerib nullist kuni emj amplituudväärtuseni e m , kusjuures pulsatsioonisagedus võrdub kahekordse ankru pöörlemissagedusega w . Meenutame, et ankru pöörlemisperiood T = 2p / w , seega pulseerimisperiood võrdub T / 2 . Pulsatsiooni vähendamiseks ankrumähis sektsioneeritakse. Sektsioon koosneb tavaliselt mitmest järjestikkusest keerust (w) ja ühendatakse kindlas korras kollektori lestadega. Sektsioonide küljed paigutatakse uuretesse kahe kihina moodustub kahekihiline mähis. Üks
Alaliskomponendi kadu, aga sõltub filtritakistuse ja koormustakistuse suhtest. LC-filtri korral on filtritakistuse asemel induktiivpooli induktiivtakistus X L temal tekkiv vahelduvpingeline pingelang sõltub teda läbivast voolust seega filtri kondensaatori mahtuvusest kui ka induktiivpooli induktiivsusest. Peale selle sõltub induktiivpooli induktiivtakistus ka pulsatsiooni sagedusest ja seetõttu toimib LC-filter seda paremini, mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus. Pulsatsioonisagedus on poolperioodalaldil 50Hz täisperioodalaldil 100Hz. 2.5 Pinget kordistavad alaldid Kõrgemaid alaldatud pingeid on võimalik saada kahel viisil: 1. Kasutades pinget tõstvaid trafosid 2. Kasutades pinget kordistavaid alaldeid (joonis1 26.10.06) Pingekordisti lülitusi on kaks paraleelkordisti ja järjestkikordisti. Paraleelkordistis laetakse kondensaatorid erinevatel poolperioodidel nii, et kondensaatorid on laadimise ajal alaldatava
Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub veel puhketakt, mis seisneb selles, et mõlemas kambris on sel ajal välisõhk. Pulsatsioonisagedus on erinevatel lüpsimasinatel erinev. Keskmine pulsiarv on 80-90 lööki minutis. 38. LÜPSIPLATSID. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Lüpsiplatsidel kasutatavatel masinatel on sageli lisaks rekorder. See on skaalaga varustatud klaasist piimakogumisnõu, mis võimaldab määrata lüpstud piima koguse. Uuematel platsidel kasutatakse enamasti piimamõõtureid
Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub veel puhketakt, mis seisneb selles, et mõlemas kambris on sel ajal välisõhk. Pulsatsioonisagedus on erinevatel lüpsimasinatel erinev. Keskmine pulsiarv on 80-90 lööki minutis. 38. LÜPSIPLATSID. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Lüpsiplatsidel kasutatavatel masinatel on sageli lisaks rekorder. See on skaalaga varustatud klaasist piimakogumisnõu, mis võimaldab määrata lüpstud piima koguse. Uuematel platsidel kasutatakse enamasti piimamõõtureid. Peamisi eesmärke lüpsplatside
gaasitraktil. Igal ajahetkel peab suitsuimeja eemaldama gaase koldest täpselt nii palju, kui neid seal juurde tekib. Kui suitsuimeja tootlikkus on liiga suur, siis tekib liiga suur hõrendus ja tuleb palju väärõhku. Kui aga tootlikkus on liiga madal, siis tekib koldes ülerõhk ja pragudest hakkab suitsugaase välja immitsema. Tegelikkuses on hõrendus väga kiirelt muutuv pulseeriv suurus, mis tuleneb sellest, et põlemisprotsess ei toimi kunagi ühtlaselt. Hõrenduse pulsatsioonisagedus võib olla väga suur, 2÷3 pulsatsiooni sekundi vältel. Amplituud võib olla suurem kui hõrenduse nominaalväärtus, 30÷50 Pa (3÷5 mm H 2O) või isegi rohkem, mis on reguleerimise seisukohast väga ebasoodne. Regulaator peaks reageerima hõrenduse keskväärtuse muutusele. Seega tuleb hõrendusandurilt saadavat signaali siluda, tasandada. Hõrendust reguleeritakse tavaliselt suitsuimejate tootlikkuse muutmisega. Suitsuimejate tootlikkust võib reguleerida järgmistel meetoditel. 1
kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. 55 VEISEKASVATUS NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub veel puhketakt, mis seisneb selles, et mõlemas kambris on sel ajal välisõhk. Pulsatsioonisagedus on erinevatel lüpsimasinatel erinev. Keskmine pulsiarv on 80-90 lööki minutis. FIKSAATOR LEHMA JALAGA LÖÖMISE LÜPSIPINK NISAKUMMID VÄLTIMISEKS 5.1.4. LÜPSIPLATSID. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Lüpsiplatsidel kasutatavatel masinatel on sageli lisaks rekorder. See on skaalaga
annaabi.ee 
