Pulma stsenaarium I Noorpaar saabub 25 minutit enne tseremooniat. Külalised juhatatakse saali kas pulmavanema või vastav perekonnaseisuosakonna inimese poolt. Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid-samme, mis neid ees ootab. Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.)
tegutsemise aeg on käes ning rändas paigast paika ja kuulutas ,,parandage meelt, sest taevariik on lähedal." Jeesus õpetas rahvast ja tervendas haigeid. Tema tööpõld laienes iga päevaga. Et rõõmusõnum taevariigist kostaks ka kaugematesse kohtadesse, valis Ta endale 12 jüngrit, keda Ta õpetas ja hiljem rahva sekka saatis. Esimese imeteo saatis Jeesus korda ühes pulmas, mis toimus Kaanas. Pulmapeol sai vein otsa ning ka Jeesuse ema oli seal ning rääkis selles Jeesusele. Pulmamajas oli 6 kivist anumat, igaühte mahtus umbes 100 liitrit. Jeesus pöördus teenijate poole ja ütles "Täitke need anumad veega. Nüüd ammutage neid ja viige peokorraldajatele." Vesi oli muutunud maitsvaks veiniks. See pani ka Tema jüngrid uskuma, et Ta tõepoolest on Messias. Jeesus õpetas tihti rahvast, seistes järvekaldal. Ta nägi kahte paati kaldal. Jeesus astus ühte neist ja palus et nad rannast veidi eemale sõidaks, seejärel ütles
Algselt oli sellel nii maagiline kui sotsiaalne eesmärk: hea läbisaamine tulevase mehe ja tema sugukonnaga. Mõnel pool said oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja mängudega raha. Päeva lõpus lahkus saunjarahvas peiukodust. Mõnikord kestsid pulmad neljandagi päeva, nüüd juba eraldi kummaski pulmamajas. Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti, tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha puudumine laualt, millega kaasnesid ka muud märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui ka see ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama.
ruumi ka tantsupõrandale. Valgustuseks kasutati õlilampide kõrval tihti ka küünlaid, kuid pulmatoas ei tohtinud korraga põleda kolm tuld, see tõi õnnetust. 12 Pulmalipp kui uus pulmakomme tuli tarvitusele 19.sajandi lõpus. Selleks oli kas valge lipp, riigilipp või ka mitte veel riigilipu staatusesse jõudnud sinimustvalge. Sajandivahetusel ilma liputa pulma peaaegu ei peetudki. Pulmamajas tõmmati lipp nii kõrgele, et see pidi üle küla näha olema. Pulmarõivad Rahvariiete taandumine linnamoeliste ees algas juba 19.sajandi keskpaiku. Mehed võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel, naiste riided elasid läbi mitmeid üleminekuvorme. Sajandivahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas
annaabi.ee 
