Tallinn - L. Esna, 73-aastane (1993) * Üks poiss ja tüdruk kurameerinud juba tükike aega. Poiss olnud tüdrukust kõvasti "sissevõetud". Äkki aga, ei tea mis põhjusel, jätnud tüdruk poisi maha ja varsti abiellunud teisega. Poiss olnud väga löödud ja kui esimesest löögist üle saanud, vandunud tüdrukule truudusetuse eest kätte maksta. Pulmapäeval, kui rahvas istus lauas ja vastne noorik nende keskel uhkes valges kleidis (olnud ka poolsalaja kiriklik laulatus), sõitis pulmamaja akna alla tsistern. Autot juhtis see õnnetu armastaja. Poiss võttis vooliku, torkas selle otsa aknast tuppa ja suunas noorikule ning kallas ta virtsaga üle. Oma osa sai muidugi ka vastne abielumees. Millega lugu lõppes, pole teada. Väike-Maarja - K. Õis < Jaan Ots (1993) Ü. Tedre teab, et sama lugu on aset leidnud 50. aastatel hoopis Tartus (Tedre l988, 695). Ameerikas levis jutt ebatavalisest kättemaksust armukadeduse ajendil umbes samal ajal. Seal oli kättemaksuvahendiks
...................................................................... 10 Laulatus.................................................................................................................................11 Pulmapidu............................................................................................................................. 12 Pulmasõit...............................................................................................................................12 Pulmamaja.............................................................................................................................12 Pulmarõivad.......................................................................................................................... 13 Pulmasöögid..........................................................................................................................13 Pulma kombed ja mängud/tavad.............................................................
ogaliklased) , koetud marja (merivarblane,nolgus ,ogaliklased,võldas) ja ka vastseid (ogaliklased). Koetud marja kaitsevad ka isased kohad ja sägad, kuid neil ei teki kuigi silmatorkavat pulmarüüd. See peaks olema arusaadav: mõlemad on suured kardetavad röövkalad, kellest väikesed marjasöödikud peavad nagunii hoiduma aupaklikku kaugusse. Inimesed tõmbavad peoülikonna selga enamasti ikka kodus ja alles seejärel asuvad teele pulmamaja poole. Kalade ümberriietamine nõuab aga rohkem aega, selleks kulub tavaliselt päevi, isegi nädalaid, mõnikord koguni kuid. Seepärast ühendavad nad sageli need kaks asja omavahel, tehes mõlemat korraga: kudemisrännet alustavad lihtsas kodukuues, täishiilguses pulmarüü saavad valmis aga alles koelmutele jõudes. Äsja võisime otsustada, kui uhke või tagasihoidlik see kellelegi on. ( E. Pihu ,,Meie kalad olelusvõitluses")