aines lõikude sonite arv arv Asustustihedus väga madal kesk- kõrge Väga madal mine kõrge Liivane 55 37,8 13 22 45 16 4 Gammarus pulex Kruusane 41 39,1 15 22 32 22 7 Gammarus pulex Kivine 47 36,5 19 21 41 15 4 Gammarus pulex Mudane 9 26,4 33 11 56 - - Gammarus pulex
This is consistent with formaldehyde's high reactivity with many cellular nucleophiles and its rapid metabolic degradation. Ecotoxicity Releases into the environment are likely to occur during production and processing as intermediate as well as from use of products containing the substance. Aquatic Effects Distribution modelling estimates water to be the main target compartment for formaldehyde. The most sensitive organism in an valid acute aquatic toxicity test was Daphnia pulex with an EC50 (48 h) of 5.8 mg/l. For the derivation of the PNECaqua an assessment factor of 1000 is applied on this value resulting in a PNECaqua of 5.8 g/l.n. (EC50 - half maximal effective concentration; PNEC - Predicted No Effect Concentration) Terrestrial Effects Nematodes in peat were killed by application of formalin (37 % formaldehyde solution) at 179 ml/m³ (Lockhart 1972). Pollen grains of Lilium longiflorum which had been sown in a straight line
Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad. Eespoolsed rindmikujalad võivad olla muutunud lõugjalgadeks. Suguavad ikka ühes kohas: emastel 6., isastel 8. rindmikulülil. Näide: järve-kirpvähk (Gammarus. lacustris) ja jõe-kirpvähk (Gammarus pulex). 42. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus Kl. aerjalgsed (Copepoda): Tillukesed, silinderja või tilgakujulise tagant aheneva kehaga. Suur ümar pea esimese rindmikulüliga kokku kasvanud. Liitsilmi pole, on üksainus (vastse) silm. Eestundlad väga pikad, nii ujumis- kui meeleelundid. Ülalõuad ja eesmised alalõuad keerulise ehitusega. Tagakeha lõpeb hargiga.
Porcellio scaber. Liikide arv: Eestis 5-6 liiki Kirjandus: - Selts: Kirpvähilised Amphipoda Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid mageveekogudes on järve kirpvähk Gammarus lacustris ja jõe kirpvähk G. pulex, kes moodustavad olulise osa kalade toidus. Liikide arv: Eestis võiks olla 20 liiki Kirjandus: http://www.kalapeedia.ee/1842 Selts: Kümnejalalised Decapoda. Neil on liikumiseks viis paari jäsemeid. Alamselts: Ujuvähilised Need on mõne sentimeetri pikkused, väga õhukeste kehakatete ja pikkade jäsemetega vähid, kes elavad avavees hõljuvas olekus. Tuntumad nendest on karneelid ja krevetid. Alamselts: Ronivähid
Areng peatub kuniks nad suuremasse kalasse satuvad, kus nad edasi arenevad ja munasid produtseerivad (lisa 9). P. laevis on tugev patogeen: ulatusliku invasiooni puhul esineb kala soolestikus suuri vigastusi; ka teised organid vôivad kahjustatud olla. (Grabda, 1991) On kindlaks tehtud, et P. laevis on vôimeline muutma oma vaheperemehe haavatavust langeda saagiks, muutes tema valgustundlikkust nakatunud kirpvähilised liigist (Gammarus pulex) on oma nakatumata liigikaaslastest tunduvalt fotofiilsemad, muutes ennast sellega kiskjatele kättesaadavamaks. (Bauer et al, 2000). Katseliselt on ka kindlaks tehtud, et P. laevis on suuteline peremeesorganismis parasiteerides endas pliid (Pb) akumuleerima. Vastavatest katsetest selgus, et P. laevis´e organismis oli 2700 korda rohkem pliid kui peremeesorganismi lihastes ja 11 000 korda rohkem kui ümbritsevas veekeskkonnas. Samas oli nakatunud peremeesorganismi
annaabi.ee 
