riidega seestpoolt. Kaotatud rihmade asemele tehakse uued presendist, purjeriidest või mitmekihiliselt asetatud lõuendist. Sama kehtib alusele tervikliku riidetüki kinnitamisel. Kaasaaegsel mööblil elastiliseks aluseks äravõetavatele patjadele kasutatakse toote karkassil ka tõmbevedrudega metallilinte, aga samuti nööre, nöörpalmikuid ja sünteetilisi materjale (kummist, polivinüülklooridist). Elastsed lindid võivad olla kahte tüüpi: kummist ja kummikangast (kanga tüübiks on puldan, immutatud painduva kummiga). Linte lastakse välja pikkustega mitte vähem kui 2 m, laiusega 50 ja 30 mm, paksusega 4 mm. Polster ja kattematerjalid Vanadel mööblitel kasutatavad polsterja kattematerjalid olid loomse päritoluga. Pehmel mööblil kasutatavatest taimse päritoluga materjalideks olid: mererohi, palmi kiud, mehhiko kiud (saadakse aaloe ja agaavi lehtedest) fiiber, niinekiud, puuvilla vatt. Kaasaaegsel mööblil
• ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli
riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
· Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole? · Õues seisab veoauto, mille koorem on puldaniga kaetud. Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks? Vihje: Bernoulli seadus. · Sügishommikuti on auto härmas, kuigi maapind ei ole. Miks? Vihje: auto rehvid on halvad soojusjuhid. · Miks silla või elektriliini all ei ole autoraadiot kuulda? · Miks trammil on 1 kontaktjuhe, aga trollil 2? Tramm kasutab teise juhtmena maad. Troll ei saa, sest tal on kummist rehvid. · Läbi tee on kaevatud 1 m laiune kraav. Kas sellest on võimalik jalgrattal sõites üle hüpata? Tee on horisontaalne
annaabi.ee 
