ajakirja ,,Saksa Prantsuse Aastaraamat" esimene number. Ajakiri jäi seisma raskuste tõttu tema salajasel levitamise Saksamaal ja lahkhelide pärast Rugega. Oma artiklites, mis avaldati selles ajakirjas, esineb Marx juba Revolutsionäärina. (Lenin 1964: 5) 1844. aasta septembris saabus mõneks päevaks Pariisi Friedrich Engels, kes sai sellest ajast peale Marxi kõige lähemaks sõbraks. Koos võtsid nad kõige aktiivsemalt osa Pariisi revolutsiooniliste rühmade tolleaegsest pulbitsevast elust (eriline tähtsus oli Proudhoni õpetusel, millega Marx oma teoses ,,Filosoofia viletsus", 1847. aastal, otsustavalt arved õiendas) ja, pidades ägedat võitlust väikekodanliku sotsialismi mitmesuguste õpetuste vastu, töötasid välja revolutsioonilise proletaarse sotsialismi ehk kommunismi (marksismi) teooria ja taktika. (Sealsamas: 4) 10 1845. aastal saadeti Marx Preisi valitsuse pealekäimisel kui ohtlik revolutsionäär
kirjandusajaloos. Romaanil on suur hulk austajaid, ja neid tekib igapäevaselt aina juurde. ,,Vihurimäe" muutub aina populaarsemaks noorte seas, kuna ,,Videvikus", noorema generatsiooni lemmikfilmis, peategelane loeb tihti oma lemmikraamatut ,,Vihurimäe". Raamatu põhjal on tehtud palju filme, esimesed neist aastatel 1920 ja 1939. Eesti mitmed teatrid on korduvalt lavastanud etendusi, romaani põhjal. Valisin selle raamatu oma referaadi teemaks, sest olin sellest, armastusest ja vihast pulbitsevast romaanist nii mõndagi kuulnud. Olen näinud ka filmide treilereid, mis kergitasid samuti minu huvi, selle romaani vastu. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori elu ja loomingut, anda lühiülevaade teose sisust, tuua välja põhiprobleemis ja peaidee, iseloomustada peategelasi ja nende vahelisi suhteid, kirjeldada teose stiili ja väljendada oma arvamust teose kohta. 1.Emily Jane Bronte Emily Jane Bronte sündis 30. juulil 1818 aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis
saadikuid, kodanikke, mehi ega naisi, Clopin Trouillefou'd, Gilles Lecornu'd. Neljanaela Ma-rie'd ega Robin Poussepain'i. Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm vaikus, iga nägu lõustu lõikas, iga kere vigureid viskas. Kõik ümberringi ulusid ja karjusid. Veidrad näod, mis üksteise järel roseti augus hambaid kiristasid, toitsid nagu tulle visatud tukid lõõma. Ja kogu sellest pulbitsevast rahvamassist tõusis auruna karastusahjust läbitungivalt terav sisin. See kostis, nagu oleks kihulane kiununud. «Ohoi, kurat võtku!» «Vaadake ometi seda nägu!» «Too ei kõlba kuhugi!» «Järgmine!» «Guillemette Maugerepuis, vaata ometi seda härja koonu, sarved ainult puuduvad. Tähendab, sinu mees ta pole!» «Järgmine!» «Tuhat ja tuline, on sel aga molu!» «Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!» «Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!» 45