Olles gümnaasiumi viimaseis klassides, õppis Aavik kodus omaalgatuslikus korras soome keelt. Johannes Aavik alustas oma ülikooliõpinguid Tartus, astudes 1902. a. sügisel Tartu ülikooli ajalookeeleteaduskonna vanade keelte osakonda. Lähemasse kontakti astus ta Tartu kroonugümnaasiumi vanema klassi õpilase Gustav Suitsuga, kes toimetas kirjandushuviliste noorte albumit "Kiired". J. Aavik käis mitu korda kunstnik M. Pukitsa juures , kord külastas teda Friedebert Tuglas, kes tollal oli Tartu linnakooli õpilane. Aavik lahkus 1903. a. juuni algul Tartu ülikoolist, ilma et ta ühtki eksamit oleks sooritanud, ja sõitis suveks Kuressaarde vanemate juurde. Ta otsustas astuda Neini ajaloofiloloogia instituuti, kus elamine, toit stuudium oli üliõpilastele tasuta ja kus valmistati ette gümnaasiumi õpetajaid vene keele, ajaloo ja vanade keelte alal. 1905. a
Kuigi tema looming on väga mitmekülgne ja rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu tema osale eesti rahvusluse kujunemises. Töös on käsitletud Johann Köleri lapsepõlve ja kooliteed, Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli ,,Väike Köleri sõnastik", B. Ensti ,,Johann Köler" ja M. Pukitsa ,,Johann Köler eestluse eelpost Peterburis". 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler
Kuigi tema looming on väga mitmekülgne ja rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu tema osale eesti rahvusluse kujunemises. Töös on käsitletud Johann Köleri lapsepõlve ja kooliteed, Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli „Väike Köleri sõnastik“, B. Ensti „Johann Köler“ ja M. Pukitsa „Johann Köler – eestluse eelpost Peterburis“. 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler
vaimuilmas. Samas oli kirjanikke, keda avaldati Eesti Vabariigis, esimesel nõukogude okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega
annaabi.ee 
