Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi. Peale tehinugu sõlmimist algas pralle, mis kestis nädala. Seitse päeva pukas lõõts koos oma omanikega. Sai joodud, söödud ja tantsitud, kuid eks pill tuleb pika ilu peale. Kalevipoeg, kellele humal oli pähe löönud hakkas kiitlema oma seklusest Saare taadi perepiigaga. Selleine jutt aga vihastas vanema poja välja ja ka Kalve, kell julgust üle liia võttis välja oma uue mõõga. Varem, kui arvatagi oskas oli tülist õnnetus saanud ja Soome sepa poja pea põrandal. Kiljumine hakkas ja eit langes poja kõrvale põrandale
31. jaanuar 1919, kell 12:40 Eestlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell paarkümmend minutit enne kella ühte, pärastlõunal, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule lätlaste positsioonide pihta. Paju lähedal viibis kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda loovutas juba Pukas nõrgale Tartu Kaitsepataljonile appi Tõrva vabastamiseks. Punaste kaitse moodustas koos reservidega mõisas tema hinnangul ligi 800-mehelise väeüksuse. Pealetungivaid ahelikke juhatas leitnant Julius Kuperjanov isiklikult, liikudes nende lähedal ning julgustades oma mehi. Et rünnaku algusega oldi tugevasti hilinetud ja hästikindlustatud vastase positsioon ületas ründaja oma mitmekordselt, lisaks lähenemine mõisale kulges
Aakre mõis Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga. Puka Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. aastal avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka raudteejaama taga asub omapärane arhitektuuriansambel - endine linakaupmehe elamu koos aidaga. Puka kirdepiiril Komsi külas on baptisti palvela ja surnuaed. Pikasilla Vana teedesõlm, sillakoht ja kõrtsikoht. Varem ületati Väike-Emajõge parvega. Asula ja sild hävitati II Maailmasõjas. Septembris 1944 peeti Väike-Emajõel väga veriseid lahinguid siin
Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium; “Säde” seltsimaja Valgas Karl Burman (vanem) (1882-1965) 1900 õppis Moskvas G. Strogonovi tehnilise joonistamise koolis 1910-1902 Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis 1902-1910 Peterburi KA 1910 alustas tegevust Tallinnas (projekti allkirjastamis õigus 1937) Ehitused: “Kalevi” seltsimaja; elamud Viljandis ja Pukas; Tallinnas Tatari 21b; Viru 4/Sauna 1, Väike-Karja 1 (koos A. Pernaga); Tartus Eesti Panga hoone (koos A. Matteusega) Arhitektuur 1920-1930 1918-36 alustati arhitektide ettevalmistamist Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 33 arhitekti. 1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing 1920ndatel valitses ekspressionism ja traditsionalism 1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism
annaabi.ee 
