sarapuu või muu puu vitstest punutud mõrda. Et tänapäeval kasutatakse selliseid mõrdu väga harva (tööstuslikus püügis hoopiski mitte), siis tähendab vitsmõrd nüüdisaegses keelepruugis niisugust võrkmõrda, kus kasutatakse võrgust mõrrakere avalihoidmiseks puuvitstest painutatud rõngaid. Püügile asetamise viisi ja suuruse järgi on mõrdasid liigitatud kalda- ehk ääremõrdadeks ja süvavee- ehk sügavmeremõrdadeks. Suuri meremõrdu, millel on kaks või enam pujust ja mõrratiivad, nimetatakse rüsadeks. Kaldamõrrad, mida kasutati madalas rannavees, luhtadel ja jõgedel, olid umbes 2,5 m pikad, suuloogaga, harilikult 6 tugirõngaga ja 1-2 pujusega. Kohati (näiteks Emajõe suudmeala ning Peipso loode- ja põhjaranniku väikestel jõgedel) paigutati kaldamõrrad (kalatõkkeid kasutamata) üksteise kõrvale, nii et kalad ei saanud nende suudmeist mööduda. Mõrdade püügileasetamise viise on väga palju, need viisid sõltuvad merepõhja
" Sellest ajast tuntaksegi neid lilli selle nime alla. Arvatakse ka, et lõosilmad tekkinud pisaratest. Ühel karjasel olnud karjatada palju lambaid. Tulnud hundid ja murdunud lambad maha. Karjane hakanud nutma. Nutnud, nutnud ja tema pisaratest tekkinudki meelespealilled. Ennustusi taimedest: Üks taim, keda on seostatud nõiajõu ja tervendavate omadustega juba antiikajast alates, on ka meil Eestis kasvav puju (Artemisia). Pujust keedetakse teed, sageli koos melissiga, et hõlbustada ennustamist, mediteerimist ja hingelist arenemist. Sellist teed on paljud nõiad kasutanud tseremoniaalseks nõiajoogiks samaani- ja täiskuurituaalidel, tervendavatel puhastumistel ning kristallkuulide, maagiliste peeglite ja kvartskristallide pühitsemisel. Rännuteedele võeti kaasa lõhnapuudrikotikesi pujuürdiga, et kaitsta end väsimuse, päikesepiste, mürgituste, metsloomade, väikeste vallatute haldjate ja ebasõbralike vaimude
1. Juhtaiata vitsmõrrad 2. Juhtaiaga vits- ja raammõrrad 3. Vitsteta mõrrad Juhtaiata vitsmõrd kujutab endast võrksilindrit, mis asetatakse püügile külili asendis veekogu põhja. Vitsmõrra üks ots suu on lahti, et kala vabalt sisse pääseks, teine ots lõpeb aga koonusekujulise päraga. Kerelahtihoidmiseks kasutatakse puust või plastikust rõngaid mõrravitsu.Viimaste mõõtmed vähenevad suust pära poole. Mõrra keres on mitu pära poole ahenevat koonust pujust. Esimene pujus on kinnitatud mõrra suurõnga külge. Pujuse telg langeb reeglina kokku mõrra teljega. Vitsmõrrad võib asetada püügile ka jadadena. Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) Mõrdadel võib olla ka kaks või kolm mõrrakeret. Samuti võib suhteliselt erinev olla kariaia konfiguratsioon. Ka juhtaiaga mõrrad võib püügile asetada jadana, kuid "Püügieeskirjaga" on sel juhul reguleeritud mõrdade vahe jadas.
annaabi.ee 
