1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele
K astme kõrgus; L astme laius. Kui valime astme kõrguseks K=17 cm, peaks astme laiuseks selle valemi järgi olema L=26...29 cm. Võib kasutada ka valemit L + K = 45 cm. Aastatepikkused vanade meistrite kogemused näitavad, et kõige mugavam ja paremini käidav trepp on suhtega: K=17 cm ja L=29 cm. Kuid kuna kogemused näitavad, et trepi jaoks on alati ruumi vähe, siis äärmine piir, kuhu võib astmete tõusu ja edenemise suhte viia, on 20:23. Puittreppi võib kasutada kuni kahekorruselises hoones, kõrgemas hoones peavad trepp ja trepikoda olema mittepõlevast materjalist tuleohutuse eesmärgil. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. Trepikojas peab olema päevavalgus. Kuni viiekorruselises hoones peab olema trepikojast pääs katusele või pööningule soojustatud tulekindla luugi kaudu min. mõõtmetega 60 x 80 cm, mis on varustatud kohtkindla redeliga.
Mosaiikbetoonist plaadid või klinkerplaadid Trepi alumise pinna viimistlus võib olla Harjatud, silutud jne, Monoliitbetoonist trepid võib valmistada kas kandva plaadina, kahe või ühe talaga trepina. Trepp võib toetuda külgseintele või mademele See määrab ära trepi armeerimisskeemi. Raketis määrab ära trepi alumise pinna viimistluse. Puittrepp Puittrepp tehakse 50x200 mm prussidest, põskpuudest ja 30 ...40 mm paksustest astmeplaatidest. Puittreppi ei ole mõistlik teha väga laia. Tekib suur läbipaine. Traditsiooniliselt on trepiastmete jaoks süvistatud avad põskpuudesse, kui see töö on üsna keerukas ja töömahukas. Trepiastmed võivad kinnituda ka põskpuudele külgede pealt või toetuda nende peale. Trepi valmistamisel kasutatakse põskpuudena tavaliselt mändi või kuuske mida vajadusel spoonitakse. Astmeks peab kasutama kulumiskindlamat materjali: eelistatud materjalid on kask, tamm, saar
annaabi.ee 
