Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on rajatud elanikele valgustatud promenaad, mida ääristavad täies pikkuses männid, tammed, pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass. Hoones on üks trepikoda, mis avaneb edelasse ja valgustab ühtlasi trepikoda. Sissepääs hoonesse on elamu läänepoolsest
toimunud mittemetsamaade metsastamise tulemusena, sealhulgas loodusliku uuenemise tulemusena mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala muutuste peamisteks põhjusteks on põllumajanduse kui elatusallika levik ning arenguprogrammid, mis hõlmavad elanikkonna ümberasumist, põllumajanduse ja infrastruktuuri arengut: - Aafrikas domineerib senise metsamaa üleminek põõsastikuks või madalakasvulise puittaimestikuga kaetud aladeks. See viitab eeskätt maapiirkonna rahvastiku kasvust tingitud kontrollimatule põllumajanduslike alade laienemisele. - Muutused Ladina-Ameerika metsades on järsemad, hõlmates seniste terviklike massiividena paiknenud metsaosade muutmist muuks maakategooriaks. Neid muutusi põhjustavad sageli magistraalteede rajamine, elanikkonna ümberasustamine, ulatuslik kariloomade karjatamine ning hüdroelektrijaamade veehoidlate rajamine.
Tiheasula “tervis” sõltub mitmel põhjusel rohestruktuuri elementidest. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos. Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Rohealasid võib siin jagada funktsioonide järgi viite klassi: 1) tuulekaitsetsoonid; 2) ventilatsioonikanalid; 3) värske õhu tekke alad; 4) filtratsiooni- ehk puhveralad; 5) stagnatsiooni ja ohualad. 5.6.2. Tuulekaitsetsoonid Ka väikesel puittaimestikuga alal on tuult takistav mõju. Lihtsaks reegliks on, et nn ideaalse tihedusega (ca 35-50% lähipuhutavusega) tuuletakistus vaigistab tuule tugevust oluliselt kuni 25-30 kordse takistuse kõrguse laiusel maa-alal (10 m kõrgune puude vöönd takistab tuult seega ca 300 m laiusel maa-alal peale takistust). Puittaimestikuga rohealasid on võimalik kasutada ka külmaõhu vooluste või saastunuma õhu liikumise takistamiseks või suunamiseks soovitud aladele. 5.6.3. Ventilatsioonikanalid
annaabi.ee 
