lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega
otsaseinas ja teine maja tagaseinas, teiste põrandate all on ainult üks ava, maja eesseinas. Aknad on kahe raamiga puitaknad (kaks 4 mm klaasi, klaasi osa aknaavast 46%...53%). Pööningu vahelagi on puittaladel, viimistletud puitlaudisega ja saepuruga (otskambri kohal laudise peal ehituspapp ja soojustuseks 20 cm höövlilaastu (originaalis oli ca 1 cm puulehti!!!) ülejäänud osas originaalsoojustus: linaluu ja liiva segu ca 20-25 cm). Katuseks on puitsarikatel laastukatus, mis on hiljem kaetud eterniidiga. Elamut köetakse kahe ahju ja pliidi (köök) abil. Tarbevee soojendamine on lahendatud elektriboileri abil. Ruumide õhuvahetus on tagatud akna kaudu tuulutuse, köögis paikneva tuulutusava ja piirete õhulekete kaudu. Elamus elas kolmeliikmeline pere: kaks täiskasvanut + laps. Elamu peamised tehnilised näitajad: suletud netopind = köetav pind: 77,5 m2; välismõõdud: laius × pikkus: 11,9 m x 7,3 m;
renoveerimine vajalik kohe (avariiohtlik või hoone kestvuse seisukohalt kiiret reageerimist vajav olukord; olukorra hinded 0, 1, 2); renoveerimine vajalik 3 kuni 5 aasta jooksul (vaja võtta lähiaastate tegevuskavasse; olukorra hinded 3); renoveerimine vajalik 10 aasta jooksul (olukorra hinne 4). 40 2.3 Katused 2.3.1 Katuste lahendused Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk-konstruktsioonina (Joonis 2.4). Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes. 19. sajandi keskel oli peamiseks katusekatteks laud ja katusekivi. 19. sajandi lõpul hakkas domineerima katusepapp, mille ees varasemad kattematerjalid (laud, sindel, laast) kiiresti taandusid (Mäsak 1981). Jõukamatele majadele hakati alates 19
annaabi.ee 
