tarvis, olid nad sunnitud leiutama võlvid. Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Elamud oli peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid. Tuntuim ehitistüüp Mesopotaamia arhitektuuris on astmiktorn – tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel oli valitseja palee. Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede koonduvast mitmekümnest ja isegi mitmesajast ruumist.
olid kaetud alabasterreljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Seinad võisid üleni kaetud olla ka glasuuritud tellistest ornamendiga(?) Elamu Mesopotaamia aladel oli peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest
Valevõlv aga tegi asjatult ruumi kõrgeks, otsides uusi võimalusi jõutigi võlvi ehitamiseni ( varseimad teated võlvidest ja kaartest pärinevad 4. at. keskpaigast eKr.). Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi