Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür.
Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus. 8.8 Türi Majandusgümnaasium 19 KAASAEGNE ARHITEKTUUR Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. On loobutud ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamise eesmärgiks on nende massiline tööstuslik
vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda
annaabi.ee 
