ei tohi ületada 20%. Järgmine niiskuseklass M30 määrab tarbimiskütuse niiskuse piirideks 20 30%. Samal põhimõttel tähistatakse ka kütuse teiste omaduste klasse. Iga tarbijagrupp ja põletusseadmete tüüp vajab või eelistab teatud omadustega kütuseid. Mida väiksemad on põletusseadmed, seda kvaliteetsemat kütust oleks seal vajalik või otstarbekas kasutada. Kodutarbijatele soovitatava kõrgekvaliteediliste puitbrikettide ja puitpelletite omadused peaksid üldjuhul vastama toodud tabeli (vt Tabel 7) andmetele. 10 Tabel 7. Kõrgekvaliteediliste puitpelletite kvaliteediklassid kodutarbijatele Päritolu Keemiliselt töötlemata puit ilma kooreta Niiskus M10 (alla 10%) DU97.5 selle näitaja määramise testis peab jääma terveks > 97,5% Mehaaniline püsivus pelletitest kaalu järgi Peenfraktsiooni F1.0 või F2
energiaallikas maailmas. Peale eramajade kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks. Pelleti teeb nii atraktiivseks see, et esiteks on toorme näol tegi tootmisjäägiga. Teiseks on pelletite põletamisel tekkivad suitsugaasid keskkonnasõbralikumad. · Firma Ecotec põletid kasutavad alt ülesse toimiva toitesüsteemiga põletamist, kus ka kõige väiksemad osakesed põlevad täielikult juba enne, kui nad tuhaga koos eemalduksid põlemistsoonist. Puitpelletite kasutamine on analoogne kütteõli põletamisega. Kogu etteande ja põlemisprotsess on automatiseeritud.
on raiejäätmete kasutamine tunduvalt enam arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid, nagu puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed, saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Puit biokütuste rakendamine Eestis, 2002 aasta andmetel (2) Küttepuude tootmine 1 571 000 tihumeetrit Puiduhakke tootmine ja puidujäätmete varumine kütuseks 1 751 000 tihumeetrit Puitpelletite toodang, hinnanguliselt 170 000 tonni Puitbriketi toodang, hinnanguliselt 40 000 tonni Puitkütuste osatähtsus primaarenergiaga varustatuses 11,2% Puitkütusel töötavaid katlaid 792 Puitkütusel töötavate katelde koguvõimsus 768 MW Puitkütusel töötavate katelde soojustoodang 1 715 449 GWh Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Eestis 26,4%
hööveldamis-, sõrmjätkatud komponentide, liimpuittalade või immutustehastega. Arenenud on ka uste ja akende ning puitliistude tootmine. Eestis on üks puitlaastplaadi tehas: Repo Vabrikud AS toodab tavalist ja melamiinkattega puitlaastplaati. Puitplaatidest toodetakse UPM Kymmene Otepää AS poolt veel kasevineeri ning töötab ka kaks pehme puitkiudplaadi tehast. Kuna tootmismahud on suured, on seda ka tekkivad saepuru ja höövlilaastu kogused, mis on toormeks puitpelletite ja -briketi tootjatele. Suurim ettevõte selles valdkonnas on AS Graanulinvest. Eesti metsatööstus on üles ehitatud lähtuvana Eesti metsades leiduvast toorainest, metsanduse arengukava mõõduka stsenaariumi kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12-15 miljonit m3 aastas. Kuni aastani 2010 kehtinud metsanduse arengukava kohaselt loeti optimaalseks raiemahuks 12,6 miljonit m3 aastas.