ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide juurde on lisatud illustreerivad pildid, mis peaksid tegema katuse ehitamise teooria selgemaks. Töö tegemisel lähtus autor Talviste. E, Masso. T ja Pere. R raamatustest. 2012 ÕLG- EHK ROOKATUS
· kuivab vähe kokku,peaaegu ei lõhene. · ilusa tekstuuri sileda pinna ja hea liimitavuse tõttu hinnatakse seda mööblitööstuses linnusilma vahtraks. · peale selle leiab kasutust masinaehituses,tööriistade valmistamiseks. · eluiga 200 parim raie aeg 60 -80 aastat. · mahukaal a.kuivalt 0.65 toorelt 0,70 o.94 Iseseisev töö Ümarsae ja höövelmaterjalid Ül-leida mitmesugustest teabeallikatest lisamaterjael antud põhi tisleri eriala alal kasutatavatest puitmaterjalidest ning õppima tunba kvaltiteet,tootmist ja tootmisel kasutatavaid ristlõikeid ning ristlõikemõõtmeid.hindamine toimub 5 palli süsteemil,töö mitte esitamisel 1 maht 5-15 lehte esitada referaadina hiljemalt 7 nov. ümarmaterjalid ümarmaterjalid liigitakse otstarbe järgi: 1. ümarmaterjali saetööstuse jaoks 2. ümarmaterjalid vineeri ja tikutööstuse jaoks 3. ümarmaterjalid paberi ja keemiatööstuse jaoks 4. ümarmaterjalid mis lähevad kasutusele palkidena nagu n
minimaalne pindala (resti või võre vaba pindala) peab olema 150 cm2 ning maksimaalne vahekaugus 6 m. Põrandaaluses ruumis olevatesse vaheseintesse tehakse vastavad, kuid vähemalt kaks korda suuremad augud kui alusmüüris. Tuulutust saab vajadusel tõhustada mehaanilise ventilatsiooniga. Kuna soojus- ja niiskuslikud tingimused põrandaaluses ruumis on soodsad mikroorganismide kasvuks, tuleb põrandaalune ruum puhastada puitmaterjalidest ja orgaanilisest sodist. Põrandaaluse ruumi soojusliku massiivsuse vähendamiseks ja pinnasest niiskuse aurumise vähendamiseks kaetakse pinnas 10…5 cm paksuse vahtpolüstüreeniga või 30…20 cm paksuse keramsiitkruusa kihiga. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.12 Välisõhuga tuulutatava soojustatud puitpõranda ehitus.
annaabi.ee 
