Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid
inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030
lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed-algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski
PIISKOPILINNUS, RAKVERE LINNUS Linnuse tüübid · eellinnus eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused · feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus · vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus · kastell-linnus · ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus · piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus · puitlinnus · tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13
ning ainulaadne ning ei sarnane täpselt kusagil mujal viljeldud arhitektuurivooludega. Samuti ei kodunenud siin Saksamaal väga levinud sõrestikmajad, seda arvatavasti paekivi omadustest tingituna, kuid samuti ka tulekahjude kartuses. Tallinna vanalinn koosneb kolmest eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast: - Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Kuni 13. sajandini paiknes Toompeal eestlaste puitlinnus, alates 13. sajandist kuulus Toompea aga ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. - All-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.
annaabi.ee 
