Alternatiivina sai Roosisaarele pääsemiseks kasutada maanteed. Mööda teed võlsi või Kubija kaudu ringiga minek pikendas teed aga 5-10 km (Tootsen 1998 a). Joonis 10. Roosisaare lagunenud sild-laudtee 1998. aastal (Tootsen 1998 a). 1997. aastal kohtusid Võru linna ja valla esindajad, et arutada uue silla rajamist. Konkursile laekus kaheksa erinevat sillaskeemi: liimpuitsild, ümarpuidust kolmnurkne karkassild, raudbetoonist talasild, raudbetoonist plaatsild, terastalasild puitlaudisega, puitsild, vantssild ja rippsild (Roosisaare silla sünnilugu 2003). Valituks osutus rippsild, mille valikut põhjendas toonane Võru linnapea sellega, et see sobib maastikuga ning muudab rannajoone huvitavamaks (Ammas 1997). 12 Roosisaare silla ehitajateks kandideerisid kolm firmat (AS Via Point 4,98 miljonit krooni, AS
väljapoole. Ka teistes elamutes piirnesid märjad ruumid välisseinaga. Niiskete ja märgade ruumide seinad olid enamasti viimistletud kipsplaadiga, kaetud veetõkkega ja keraamiliste plaatidega või värvitud. Põrandad kaetud veetõkkega ja keraamilise plaadiga. Ühes elamus oli kasutusel kompaktne dušikabiin ja vann (Joonis 2.23 paremal). Ühes suvemajas, mis täitis ka talu sauna ülesannet, oli osa sauna pesuruumi seinu kaetud vertikaalse puitlaudisega (Joonis 2.23 vasakul). Joonis 2.23 Sauna pesuruum suvemajas (vasakul) ja dušikabiin koos mullivanniga renoveeritud elamus (paremal). Visuaalselt tuvastatavaid olulisi niiskuskahjustusi ei leitud ning pooltes niisketes ruumides tehtud niiskusmõõtmistega ei leitud samuti kõrge pinnaniiskusega piirkondi. 2.5 Katused 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus Uuritud elamud olid eranditult kaldkatustega, kaldega 45±10º
tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel. Kahe-kolmekorruselise hoone puhul ei teki ohtu sellise täispuitristlõike survetugevuse kaotusele väiksemate niiskuskahjustuste puhul
annaabi.ee 
