Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest
- ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; - kamin, väikeelamu katlamaja; - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi)
Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600..
Korsten on sale puhul on raskem truupi üles pliitide konstruktsiooni teeb konstruktsioon ja vajab kütta kuna suitsukäigu keeruliseks nende erinevate püstiseismiseks hüdrauline takistus on suur osade erinevad temperatuuri horisontaalset tuge, ta tuleb (tõmme on kehv, eriti kütmise ajal (hiljem laduda koos muude seinte ja kütmise algperioodil). Samal temperatuur ühtlustub üle lagedega. Puitlagede puhul ajal on soojuse salvestamine pliidi või ahju), see toob tuleb korsten eraldada maksimaalne. Rohkem kaasa deformatsioonide puidust betoonist või muust levinud on langevate lõõride erinevuse nende osade vahel, tulekindlast materjalist kasutamine. Lõõrid tehakse mis võib põhjustada katikuga. Skeemid 10.5- ristlõikelt kahanevas müüritise pragunemise. 10
oma värvirohkete ja rikkalike kaunistuste poolest. Seina- ja laemaalidemaalide ning reljeefide kompositsioon on ikonograafiline Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn.“vaeste piibel”) .Inimesi kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süžeesid ning imetegusid. Kindluslosside peamiste ruumide seinad olid kaetud puupaneelide ja freskodega. Puitlagede talad kaeti ornamentaalsete maalingutega. Suuremate ruumide lagesid toetasid sambad. Põrandad laoti kivi- või keraamilistest plaatidest, tihti kaeti vaipadega. Elamute sisekujunduses kasutati suhteliselt eredaid värve. Vararomaanikas oli akende ees loomapõis ja luugid, esimesed teated tinaraamides klaasakendest pärinevad 11. sajandi lõpust. Siiski jäid ruumid suhteliselt pimedaks, valgustuseks kasutati küünlaid.
annaabi.ee 
