veel mingeid lagunemise tunnuseid - Puitu saab kaitsta konstruktiivsete võtetega, kui ka keemilistega. Puitseina kahjustused ja parandus meetodid - Alumise palgirea kahjustused - Palkhoonete alumine palgirida paikneb vundamendi peal olles esimeseks puitdetailiks. Rõhtpalkhoonetel on selleks esimene palgirida, püstpalk ja sõrestikhoonetel nimetatakse seda müüripuuks või alumiseks vööks. - Pehkinud puit tuleb puitkonstruktsioonist eemaldada - Välja vahetamise korral soovitatakse kasutada võimalikult palju tappühendusi, sest siis on puidupinnad omavahel liidetud nii, et pinged ühenduses jaotuvad ühtlaselt ja suuremat muljumist ei teki. - Puitmaja koosneb tappide süsteemist. Iga tapisõlme parandamisel tuleb mõelda, kuidas tapp tööolukorras töötab - Parandustöid tuleb teha täpselt , et ühendus saaks piisavalt tihe ja hakkaks koormusolukorras tööle
33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat)
33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm
(liiv); aken – kahekordse raamiga puidust aken; välisuks – puidust uks; sokkel (keldri välissein); tulemüür – paekivist müür paksusega 640 mm; keldripõrand – betoonplaat pinnasel; katusekate – plekk (viimase korruse lae peal eraldi arvutustsoon; kütmata ja ventileerimata). Hoone mudel on arvutatud kolmes eri variandis. Esimesel juhul on arvestatud, et hoone 1. ja 2. korruse kõik välisseinad on puitkonstruktsioonist. Teisel juhul on hoone üks otsasein paekivist tulemüür, mis on hoone välisseinaks ja on avatud väliskeskkonda. Kolmandal 197 juhul on hoone üks otsasein paekivist tulemüür, mis jääb kahe hoone vahele ja ei ole terves ulatuses avatud väliskeskkonda. 2-korruselise keldriga ühe trepikojaga „Lenderi maja“ tüüpi elamu olemasolevas olukorras ja standardkasutusel energiakasutuse profiilid vt. Tabel 11.15. Tabel 11
annaabi.ee 
