ülesandeks oli töödeldud detaile sorteerida ja ladustada. Müra vähendamiseks oli saagpingi ette paigaldatud puidust sein. Seetõttu töötaja tavatöötamise ajal saagpinki ei näinud ja selle tööd korraldas operaator. Kuid töövahetuse lõppedes pidi detailide sorteerimise ja ladustamisega tegelenud 19-aastane naistöötaja osalema tootmisliini ümbruse koristamisel. Ühele saeketta all olevale väljatõmbeventilatsiooni metallvarrastest restile oli jäänud väike puitklots. Töötaja tõstis puitklotsi eemaldades kätt veidi kõrgemale ja seetõttu sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas käe kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö detailide liinilt vastuvõtmise, sorteerimise ja ladustamise kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei olnud ta teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis küll, et puitseina taga asuval tootmisliinil on kusagil saekettad, aga kus need asuvad, ta ei teadnud
Liikumisvahe peab olema 10mm. Laudade liitekohad tehakase talade kohale, jaotades need kogu põranda pinnal ühtlaselt.Kõrvuti laudade liitekohad ei tohi olla sama tala peal .Otssulundatud põrandalaudade liidet ei ole vaja talale toetada. 2.Põranda keskel oleva otsliite tihendamiseks suruge lauad kokku seinaäärsest vahest, kasutage selleks sõrgkangi. Et surumiseks tuge saada ja seina kaitsta , pange seina ja kangi vahele plaaditükk või puitklots. 3.Esimese laua ots kruvitakse või naelutatakse seinast sellisele kaugusele , et kinnituskoht jääks põrandaliistu alla . Lauad kruvitakse või naelutatakse kalde all taladele sulundikeele sisenurgast. Naelutamisel kasutatakse torni. 4.Järgmine laud surutakse eelmise külge löögiklotsiga, mis saetakse näiteks jäägiks jäänud lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on
mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks (laiskuse seaduseks, inertia ld k laiskus), sest kehade sellist omadust inertsuseks ja nähtust inertsiks.
mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks (laiskuse seaduseks, inertia ld k laiskus), sest kehade sellist omadust inertsuseks ja nähtust inertsiks.
Kui raskusjõu moodul võrdub üleslükkejõu mooduliga siis jääb keha igasugusel sügavusel tasakaalu (heljub). Kui aga üleslükkejõu moodul on raskusjõu moodulist suurem, siis keha tõuseb vedelikus üles. Keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga. Üleslükkejõud on raskusjõust suurem, kui vedeliku tihedus on suurem vedelikus oleva keha tihedusest. Seetõttu tõuseb näiteks puitklots veepinnale ning on võimalik terasest laevade ujumine. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulsi valem on: m = keha mass v = keha kiirus Gravitatsioon on üks neljast aine ja energia vastastikmõjust. Ülejäänud vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju.
(harvem 0,5-mm -- M2K-II, «Pannonia») läbimõõdusuurene- ral töödeldakse avasid hõõritsaga. rnise poolest. Seejuures võib iga remontläbimõõt kõikuda Kui kepsu alumine laager kulub rohkem kui 0,1 mm, 0,03 .. . 0,05 mm piires. hakkab ta kloppima. Riknenud väntvõlli või kepsulaagri Kolvi demonteerimiseks asetatakse kolvi ja karteri korral vahetatakse väntvõll koos kepsuga. vahele piluga puitklots ning karteri ava kaetakse riidega Kolvirõngaste vahetamise vajadus võib tekkida kähe- (joon. 126). Seejärel eemaldatakse kolvisõrme lukustusrõn- taktilistel mootoritel 8000 . . . 10000 km ja neljataktiliste] gad ja pressitakse see vastava rakise abil (joon. 127) kolvi- mootoritel 10000 . . . 15000 km läbisõidu järel. Rõngaste silmadest välja. Sama rakist käsutatakse koos suunajaga kulumisele vihjab kompressiooni vähenemine ning heit-
annaabi.ee 
