kiirgus. Korrektse hooldamise korral peavad katused kindlasti ka pikemat aega vastu ja vastupidi, ehk hooldamata katusekate võib jääda sambla jm oksa-lehesoga alla, mis seob vett katusel ja pidevalt märja katuse eluiga jääb oluliselt lühemaks hooldatud katuse omast. Korrektne peremees vaatab oma katusekatte vähemalt korra (või kaks) aastas üle, eemaldab sealt lahtise soga ja vajadusel tõrvab või tõrvaõlitab katusekatte. Puitkatuse kestvuse eelduseks on ennekõike piisavalt kiire materjali kuivamine. Selle tagab kas suurem katuse kalle või puidu kaitsmine niiskuse ja vee eest ning loomulikult korrektne puhastamine. Valmistades nii haava- kui kuuselaastusid pikkusega 510 520 mm, seega paigaldada kolmekordne katus 165 mm sammuga ja kinnitada laastud pika peenikese naelaga. Seda on oluline teada roovituse (50*50 mm saematerjal) rihtimiseks, et laastud hiljem ikka peale sobiksid
kalle, õhusaaste, päike (intensiivne päikesekiirgus hävitab ligniini ning muudab puidu rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb
4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm
annaabi.ee 
