tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak Kohvik Tuljak otsustati ehitada lillepaviljoni juurdeehitusena, kuna suure populaarsuse tõttu tunti puudust söögi- ja joogikohast. Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks hoonet põhjamaade modernismi kahe erineva etapi kehastused. Perioodi lemmikvõtteks kujunes horisontaalne, enamasti tumedaks peitsitud puitkarniis. Seda kasutati nii konstruktiivselt põhjendatult puitfermide varjamiseks kui ka puhtalt esteetilise motiivina. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis. Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule iseloomulik keerdtrepp.
Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid. Räpina mõisa pargipaviljon Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Omandi ja haldamise probleemid Räpina mõisa ehitised kuuluvad kultuurimälestistena Räpina vallale. Valdaja on Eesti Vabariik 2003. aastast. Omanik on Haridus- ja Teadusministeerium 2011. aastast ning samal ajal koos ministeeriumiga volitati alale ka Räpina Aianduskool. Kaitsekohustus on loodud 2006. aastal (Muinsuskaitseamet). Kokkuvõte
klaasist seinad. Sellise võimaluse pakkus uue võttena kasutusele tulnud lage toetavad puitfermid, see omakorda tingis massiivse karniisi kolme suunda avatud klaasseinte kohal. Ainus köögipoolt varjav sein on puhta vuugiga laotud punasest tellisest. Paksu fermi sisaldava katus-laeplaadi küljesripuvad vaid ümarad vasklambid. Kui alt Pirita teelt vaadatuna tundub Lillepaviljon kergelt õhuline, siis ,,Tuljakut" tähistavad kaks umbset rõhttriipu, betoonist terrassi piire ja kohviku puitkarniis. Kohviku klaasseinad taotlevad võimalikult vahetut üleminekut ümbritsevale terrassile ja veesilmaga kaminate aeda. Aed oli mõeldud uue kulinaarse moeasja, Kaukaasiast tulnud lambasaslõki küpsetamiseks. Uue arhitektuuri suletustaotluse vastab nõlval kiviktaimlas serpentiinina keerleva trepikese asemel järsu otsekohesusega maasse tungiv tunnelilaadne sissepääs terrassi alt. Terrassilt, kuhu peagi tuli paigaldada tuulekaitseks klaasekraanid,
annaabi.ee 
