Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas
Teiseks võimaluseks puitkütuseid liigitada on vääristamise astme järgi (vt Joonis 5). Vääristamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud või pakitud, kuid mille mehhaanilised omadused on jäänud muutmata. Vääristamata puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Vääristatud puitkütuste tüüpilisteks esin- dajateks on puitbrikett ja pelletid (puitgraanulid). Joonis 4. Puitkütuste liigitus tooraine Joonis 5. Puitkütuste liigitus vääristamise päritolu järgi astme järgi P uitkütuse liikide koguse hindamise üleminekutegurid Olenevalt virnastatud materjali liigist kasuta- Hagu pikkusega 2 4 m, 1 rm = 0,12 tm; takse puidu koguse arvutamiseks veel järgmisi Hagu pikkusega 4 6 m, 1 rm = 0,2 tm;
Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks- 90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100% Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda. CK+HK+NK+OK+SK+AK=100%
annaabi.ee 
