). Väga väärtuslikke museaale hoitakse väliskeskkonnast eraldatuna ja piiratud ruumis tagatakse ideaalile lähedane niiskuse protsent vastavate kemikaalide abil (silikageel jne.) Kahjustavad tegurid: Liigne kuivus (relat.niiskus 35% ja alla selle) ümbritsev liigkuiv õhk kisub puidu rakkudest välja vee. Selle tulemusel puidurakkude ruumala väheneb, mis omakorda toob kaasa puidu ruumala märkimisväärse vähenemise (tangensiaalsuunas on muutus ca 10% ehk 10 cm laiune puitdetail võib kahaneda 1 cm). Sõltuvalt eseme konstruktsioonist ja detailide kinnitusmeetodist (tapi liik,liimi omadused, jne.) võivad toimuda suured deformatsioonid (puidu lõhenemine, liimühenduste katkemine, viimistluskihi irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale (plastikaknad, vesialuselised kattevärvid jne) On ebasobivad kunstiteoste s.h.
inimene pole hoolas ja mõtlemisest on jäänud vajaka. Kui hoida ruumid ja puitpinna korras ja kuivana siis ei teki ka sinna seeni. Hästi jäi meelde üks artikkel marmormädanikust mis leiti viljandimaalt. Seen ajas petoon seina peal meetrise risoomi ringi laiali, kuid kuna ta ainukeseks toitaineks oli puittüübel siis jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit moraal, kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened kasvada, kuid kui vaja seenesõbralikku keskonda puitdetail viia siis ei pääse puidukaitsevahenditest. Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4
ettepoole. Esineb aga olukordi, kus veelauaks on (sageli nõukogudeaegse remondi käigus) pandud liiga kitsas laud või on maja remontimisel soklit paksemaks krohvitud, nii et veelaua eenduvus on täiesti kadunud. Selle tulemusena toimib veelaud algselt mõelduga võrreldes vastupidiselt, juhtides vee otse soklile. Soklit katvalt veelaualt üles pritsinud või imendunud niiskus võib põhjustada seinalaudiselt värvi koorumist ja laudise või seina lagunemist. Horisontaalne puitdetail on püsivalt niiske, mida on näha sellel kasvava sambla järgi. Püsivalt niiske puitdetail laguneb kiiresti. Veelauaga sarnaselt riskantne lahendus on ka fassaadil olevad arhitektuursed vahekarniisid. Vesi võib vahekarniisi kohalt valguda voodrilaua taha ning koguneda soklis. Seetõttu on väga oluline, et vahekarniise katvad veeplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud. Kirjanduse (vt. Joonis 2.26) kohaselt olid tehnilised lahendused rõhtpalkseinte jaoks