(õhk juhib veest soojust paremini). Temperatuuri juhtivus kiudude suunas on suurem, kui kiudude ristsuunas. Temperatuuri tõusuga suureneb ka temperatuuri juhtivus. 34. Soojuspaisumine väljendatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri muutmisel 1 C võrra. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 35. Energiasisaldus e. Kütteväärtus soojushulk dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel kulutatakse osa soojust puidus esineva vee aurustamiseks. 36. Temperatuuri üle 105 C algab puidu termiline lagunemine. Kui kuumus ületab 205 C, siis tekib süttimisallika läheduses leek. Süttimisaega mõjutavad tegurid : · Soojuse kestus · Proovikeha suurus · Tihedus ja soojusjuhtivus (mida tihedam, seda pikem süttimisaeg) · Niiskussisaldus 37
vahemikus 50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mjkg. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, sõlt:*puuliigist*tihedusest*niiskussisaldusest*kiudude ja koormuse
kuivatustehnoloogia valik! 26. Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt? Ristisuunas on 10 korda suurem. Väikese soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 27. Mis on puidu kütteväärtus? Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel? Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka (J), mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb keemiliste sidemete ümberkombineerumise tõttu. Ahju või kamina kütmisel eelistatakse kaske, leppa ja haaba. 28. Millisel temperatuuril alates leiab aset puidu süttimine leegi juuresolekul ja millal toimub iseeneslik süttimine? Puidu süttimine on võimalik temperatuuril ≥250 °C. Leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine
omast väiksem. Kuival puidul: pikikiudu 2,5 - 5,4 ×10-6 1/°C radiaalsuunas 15 - 30 ×10-6 1/°C tangentsiaalsuunas 30 - 50 ×10-6 1/°C Ristikiudu 10 - 15 korda suurem ja tangentsiaalsuunas 1,5 - 1,8 korda suurem kui radiaalsuunas. See on 1/3 - 1/10 metallide soojuspaisumistegurist. Energiasisaldus e. kütteväärtus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. MJ/kg Puidu kütteväärtus ei ole eriti suur ja teoreetiliselt on see 19 MJ/kg ning kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Puidu absoluutne kütteväärtus erineb puuliikide viisi väga vähe, seepärast määratakse praktika jaoks kütteväärtus mahuühiku, mitte kaaluühiku kohta ja sel juhul on tegemist mahulise ehk
Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest. Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Energiasisaldus e kütteväärtus e kalorsus Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb. Lahtiseletatult - orgaanilised ühendid, millest puit koosneb, omavad võimet põleda. Seepärast kasutatakse puitu üha enam kütteks. Iga kütteliigi korral hinnatakse tema kütte -väärtust, mille juures mõeldakse soojuse kogust, mis saadakse 1 kg kütteaine põlemisel või põletamisel ja nimetatakse absoluutseks (kaaluliseks) kütteväärtuseks. Seda mõõdetakse dzaulides või kalorites, s.o soojuskogus, mis kulub 1 kg vee
annaabi.ee 
