eelistab viljakaid, niiskeid vegetatsiooniga liigid kannatavad Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, muldi, kuid võib edukalt kasvada ka varakülmade tõttu. Juurestik on hästi elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu ammendatud põlevkivikarjääri arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. tormikindlad. mööblitööstus, vineeritööstus (kasevineer Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja on üks levinuimaid), paberi- ja Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu kiirekasvulisemaid. tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses
Kaasliikideks saar, kask, harvem haab ja kuusk. Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev juurdekasv (8,6 tm/ha), kuid suhteliselt lühiealine, võib saada 130 a vanaks. Keskmine raievanus 60-80 a., keskmine boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Eelistab viljakaid, niiskeid muldi, kuid võib edukalt kasvada ka ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on suurimaks probleemiks mädanikud (ebatuletael Phellinus igniarius) . Koor sisaldab park- ja värvaineid
kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat. Tehismullad on uusmoodustised, mis on tekkinud kaevandamisest, ehitusest vms tegevusest. Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m
annaabi.ee 
