TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust
Harilik vaher ja tema elupaik Harilik vaher (Acer platanoides) on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: üksikult ja madala puuna ainult Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, pärna ja jalakaga, mõnikord ka sanglepa ja arukasega. Välimus ja kohastumused Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline ja rõmeline
Juurdekasvutsoonid noortel viljakehadel laiad, pind kooretaoliselt kõva, vähesel määral lõhestunud. Noor serv peaaegu ümar, vananedes tervaneb. Alapind kaneelpruun, poore 4-6tk/mm. Eestis väga levinud ja rohkelt esinev paljudel lehtpuudel (peale haava ja luuviljaliste, tammel vaid erandina). Eestis laialt levinud paju- ja remmelgaliikidel. Kasvab peamiselt elusatel puudel, rohkelt parkides ja puiesteedel. Kahjustus: poolparasiidina nakatab elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu. Tekitab tüves valge südamemädaniku. Kui seenekübarad ilmuvad lisaks tüvele ka jämedatele osktele, siis on puu seest ohtlikult pehkinud ning tema tüveharud ja suuremad oksad võivad murduma hakata. · Soomustorik Polyporus squamosus Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Levinud kõikjal. Meil kasvab parkides ja puiesteedel vanematel lehtpuudel, sagedamini saarel,
Hakk nagu ka vares isegi vihmasel ajal võib teda kuskil näha. Hakk on Eestis osalt paigalind, jäädes siia peale pesitsemist ka talvituma, osalt rändlind. Hakkide kevadränne toimub märtsist mai lõpuni, sügisränne vahemikus septembrist novembri alguseni. Hakid eelistavad loomset toitu. Söövad ka igasuguseid seemneid ja toidujäätmeid. Hakk asustab Eestis valdavalt kultuurmaastikke, kus pesitseb müüride ja varemete õõnsustes ja aedade õõnsates puudes, puiesteedel ning põllumajandusmaastikuga piirnevates kõrgepingeliinide mastidel. Vähemal määral asustab ka looduslikke maastikke. (Linnumääraja, 2015) Pilt 29. Hakk (Corvus monedula), (Autor: Kerli Neljas), 2015 Pilt 30. Hakk (Corvus monedula), (Autor: Remo Savisaar), 2010 2.4.8.3. Pasknäär (Garrulus glandarius) Minu vaatlusi analüüsides võib arvata, et pasknäär on roosaka-hallikaspruuni värvusega. Tiiva
annaabi.ee 
