lisaväärtuse loomine puidu töötlemise ja valmistoodete valmistamise läbi, samuti on suudetud puidutööstusesse rohkem investeerida. Kolmandik Eesti puidutööstuses kasutatavast toorpuidust hangitakse Venemaalt, põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Ühtlasi säästab see Eesti metsi puidu juurdekasvu ületava raiekooruse eest. Suurenenud on saematerjali kõrval puitlaast- ja puitkiudplaatide, vineeri ja kokkupandavate palkmajade toodang. Viimastel aastatel on puidutoodangu kasv siiski pidurdunud nii saematerjali hinna languse, raiemahtude vähenemise kui Venemaalt töötlemiseks imporditava palgi kallinemise tõttu Võrreldes teiste tööstusharudega on investeeringud puidu-, paberi- ja mööblitööstustusesse olnud suurimad, sealjuures on väliskapital sellegi tööstusharu vallutanud. Ka ekspordi osatähtsus on siin väga kõrge -- üle 70%. Tulevikus arenevad puidutööstusettevõtted tõenäoliselt kõrgema
haigestumisohtlikel perioodidel · Lahuse mõju seisneb selles, et kompostileotisega pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimedele haigustekitajatel puudub nüüd sinna juurdepääs ROTSTOPiga juurepessu vastu · Juurepess (Heterobasidion spp.) on Euroopa (sh Eesti) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja. Kuuse- ja männimetsades on see põhiline juuremädanike põhjustaja, vähendades oluliselt puidutoodangu mahtu ja kvaliteeti. · Juurepessu saab piirata-reguleerida looduslähedasel viisil, kasutades biopreparaati ROTSTOP (stopp mädanikule!). · Tõrjeefekt põhineb kahe seene vahelisel olelusvõitlusel suur korbik kasvab juba nakatunud kändudes juurepessust üle ja tõrjub viimase välja. · Rotstoppi valmistatakse Soomes saprofüütsest (kõdul kasvav) puitulagundavast seenest suurest korbikust (Phlebiopsis gigantea).
ökosüsteemide dünaamiliste muutuste, vaid ka varasema inimtegevus ja mõjude tulemus (14). Eestis ei ole ürgmetsi. Tänu 3000 aasta pikkusele märkimisväärsele inimmõjule on enam kui 95% Eesti metsadest sekundaarsed kooslused. On metsakooslusi, mida ei peeta enam looduslikeks ja nende päritolu uurimine viib enamasti inimtekkeliste häiringuteni. Kõige vähem on mõjutatud raba- ja soometsad, mis on raskesti ligipääsetavad või pole puidutoodangu seisukohast väärtuslikud. Looduslikult arenenud põlismetsi võib Eestis leida vaid väikestel pindalade kuni 500 ha ulatuses (0,02% kogu metsa pindalast). Vähese inimmõjuga loodusmetsad hõlmavad kuni 2,5% metsade kogupindalast (60 000 ha). Paljud neist metsadest on kaitse all kas kaitsealadel või vääriselupaikadena (umbes 1,2% metsade pindalast (5)). Eestis on ka metsi, mis on saanud looduslikult areneda vähemalt ühe metsapõlve vältel (1). Keskealised või
annaabi.ee 
