2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne ko...
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega?
Poolkuiv 21 33 (26 50), %, Toores üle 33 (üle 50), %, kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta ja viimane leitakse valemiga: Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga: kus M märja puidu (tarbimisaine) mass, kg, M1 kuiva puidu (puidu kuivaine) mass, kg. Üleminekul ühelt niiskuse väärtuselt teisele kehtib seos: Wk = 100 Wt /(100 Wt). Neist esimene mõiste leiab rakendamist rohkem puiduteaduses ja puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas, teine aga energeetikas ja tselluloositööstuses. Puitkütuse tarbi- misaine alumine kütteväärtus sõltub ainult niiskusest ja tuhasusest ning selle ar- vutamiseks kasutatakse valemit: Qa = 18900 214Wt 189At, kus 18900 puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama, J/kg, Wt tarbimisaine niiskus, %, At tarbimisaine tuhasus, %.
annaabi.ee 
