prognoosida, tuleneb sellest lisaprobleem. Erinevalt kahest esimesest põhiprobleemist (hapestumine ja osooniprobleemid), on kasvuhoonenähtus täiesti globaalse iseloomuga, mõjutades pea võrdselt kõiki maailma riike. Samal ajal tuleb valdav enamus peamisest kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidist tööstusriikidest. Seejuures elas seal vaid vähem kui 20% maailma rahvastikust. Üks kasvuhooneefektiga lähedalt seotud küsimus on metsade hävitamine. Tööstusriikide metsad on puiduressursi suurendamise nimel muudetud liigivaesteks majandusmetsadeks. See aga kahandab nende muid funktsioone (silmailu, puhkeväärtus, marjad, puuviljad, ökoloogiline tasakaal, sh. süsihappegaasi adsorbeerimine). Peamist rolli täidavad süsihappegaasi neutraliseerimise seisukohast praegu arengumaade metsad. Seal aga raiutakse metsi ulatuslikult karjamaade ja puidu saamise eesmärgil. Viimastel aastakümnetel on iga 10 aastaga kadunud ca 5% troopilistest metsadest.
250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes
ebareaalne, kuna mitmeid eeltingimusi pole seni täidetud. Üle 350 000 ha metsamaa on seni takseerandmeteta ja seetõttu pole metsakaitsealade võrgustiku arendamist võimalik lõpule viia. Suurimat tähelepanu on pööratud kaitsealade kaitse-eeskirjade ning kaitsekorralduskavade koostamisele. Seda tööd toetab loodushariduse edendamine, parimate metsamajanduslike võtete rakendamine ja liikide elupaiganõudluste uurimine. Puiduressursi kasutamise ja puhkemajanduse surve suureneb pidevalt ning see ohustab loodusväärtuste säilimist. Vajadus loodushariduse järele kasvab, kuna looduses käitumise oskused vähenevad. Inimtegevusest puutumata metsaosasid on säilinud väga vähestes Euroopa riikides. Sellised metsi sisaldavad kaitsealad on suure tähtsusega kogu Euroopas, need moodustavad olulise osa Eesti Natura 2000 võrgustikust. Eesti metsad on mitmekesised ja väärtuslikud ning väärivad kaitset. Viited 1. Jõgiste, K
annaabi.ee 
