Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks
kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo- dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega.,
4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo-dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega
tangelsiaalristlõikel 1 kohta mitu tuhat säsikiirt. · enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist
annaabi.ee 
