tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50...80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10...20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. 9 · Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki:
kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 ·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus
Rakendatud on kaht erinevat turbapelletite tootmise tehnoloogiat tootmine otse rabas ja tootmine tehases. Rabapelletite tootmisel peaks toorainena kasutatav freesturvas olema võimalikult kuiv, sest edasine kuivamine toimub ainult pressimisel vabaneva energia toimel. Tehasepelletite tootmisel kuivatatakse pelleteid tootmise käigus lisakuivatiga ja saadakse madalama niiskusega pelletid kui rabas tootmise korral. Siiani ei ole turbapelletid saavutanud sellist populaarsust ja ulatust kui puidupelletid. Isegi Soomes, mis on Balti mere äärsetest maadest kõige olulisem turbatootja ja tehnoloogiate arendaja, on turbapelleteid toodetud episoodiliselt. Seoses puidupelletite kasutuse kiire laienemisega võib prognoosida ka turbapelletite tarbijaskonna laienemist. 3.3.3 Turba kaevandamise keskkonnamõjud 34(113) Villu Vares Energia ja keskkond 4 PÕLEVKIVI 4.1 Põlevkivi kaevandamine 4
annaabi.ee 
