muudetud reljeefseks. · Kasutatakse karburundi tükkide lisamist pinnakihti reljeefseks pressitud või mõlemat.. 7. KALANDREERIMINE · Protsess mille käigus pressitakse materjal raskete rullide vahel ühtlaseks lindiks. · Kasutatakse linaleumi ja enamiku PVC katete valmistamisel. 8. LINALEUM · Täisnaturaalne rull või plaatpõrandakate · Saadakse homogeense linaleumi massi (koosneb linaseemneõlist, vaigust, paekivipulbrist, puidujahust või korgipurust ning pigmentidest) kalandreerimisel dzuudkangale. 9. KERAAMILINE PLAAT · Peamiselt savist ja liivast valmisatud (lisaainetega või ilma) põletatud plaat. · Valmistamisviisi järgi kas valatud, märg või kuivpressitud. 10. MOSAIIKPETOONPLAAT e. TERRASTO · Marmorkivimi tükikesed ja petoon. · Petooni kivistumise järel plaat lihvitakse. 11. KLINKERPLAAT · Märg ning kuivpressitud keraamiline plaat mis põletatakse vähemalt 1100 kraadi
Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. 2–3 nädala pärast nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse 1–5 mm väljalennuava. Vastsed elavad puidu sees ning nende areng kestab tavaliselt 2–4 aastat. Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all
pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 510 mm pikk, valge, C-kujulise usja keha ja kolme paari lühikeste rindmikujalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale (mitte sügavamale kui 1 mm) laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. Nukkumine kestab 23 nädalat. Nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse väljalennuava, mille läbimõõt on 1,05,0 mm. Mardikaid on raske märgata, kuna nad on aktiivsed ainult õhtusel ajal. Tooneseplaste kahjustusi ongi üpris raske avastada sest vastsed elavad puidus ning nende areng kestab tavaliselt 24, mõnikord kuni 6 aastat. kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised
piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 510 mm pikk, valge, C-kujulise usja keha ja kolme paari lühikeste rindmikujalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale (mitte sügavamale kui 1 mm) laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. Nukkumine kestab 23 nädalat. Nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse väljalennuava, mille läbimõõt on 1,05,0 mm. Mardikaid on raske märgata, kuna nad on aktiivsed ainult õhtusel ajal. Tooneseplaste kahjustusi ongi üpris raske avastada sest vastsed elavad puidus ning nende areng kestab tavaliselt 24, mõnikord kuni 6 aastat. kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised
annaabi.ee 
