takse rohkem kui protsessor momendil vajab. Andmed kirjutatakse nüüd kõigepealt L2 mällu, seejärel L1 mällu ning alles sealt jõuavad andmed lõpuks protsessorisse. Kõik need operatsioonid võtavad aega ja teatud tingimustel kulub sellisel juhul kokkuvõttes isegi rohkem aega kui töötamisel ilma puhvriteta, otse operatiivmälu kasutades. Arvutused näitavad, et kui 8-l korral 10-st õnnestub andmed leida vahemälust, siis pole puhvril mõtet, sest puhverdamisele kuluv aeg võrdub otse operatiivmälust lugemise ajaga. Inteli uus mikroprotsessor Pentium sisaldas juba 32 KB vahemälu L1, mis oli jagatud kaheks: 16 KB käskudele ja 16 KB andmetele. Vahemälu töötamise kiirus sõltub oluliselt tema töösagedusest. Kui mälu asub mikroprotsessoris, siis sagedus võrdub tavaliselt protsessori sisemise sagedusega, emaplaadil asuva L2 mälu sagedus aga võrdub emaplaadi töösagedusega, mis on oluliselt madalam
Ainult üks saab töötada info edastamise reziimis. Missugune nendest? Seda kollektori siire vastupinges, siis määrab keskne kontroller (arbiter) aadr.siini kaudu läbi aadressi desifraatori. Aadressi desifraator vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !! lubab infot edastada vaid sellel puhvril, mille aadress on desifraatori sisendil. Kõik teised puhvrid IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! pannakse HiZ olekusse. Kui anda signaal En _ HiZ. Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Pilet 5. Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger)
155 156 Kui mõlemad puhvrid korraga hakkavad saatma andmeid andmesiinile, tekib siinikonflikt (üks saadab "1" ja teine "0"). See on lubamatu. Kõik puhvrid peale ühe peavad olema HiZ olekus. Ainult üks saab töötada info edastamise reziimis. Missugune nendest? Seda määrab keskne kontroller (arbiter) aadr.siini kaudu läbi aadressi desifraatori. Aadressi desifraator lubab infot edastada vaid sellel puhvril, mille aadress on desifraatori sisendil. Kõik teised puhvrid pannakse HiZ olekusse. Kui anda signaal En HiZ. 6.4. Kombinatsioon- ja jadaloogika (järjestikloogika). Kombinatsioonloogika (KL) puhul väljundsignaal on alati sisendsignaalide ühene funktsioon. Kombinatsioon-loogiline skeem (KLS) on automaat ilma mäluta. KL on vaatlejale avatud loogika. Y1 = f1(X1, X2, X3) Y2 = f2(X1, X2, X3)
annaabi.ee 
