1.2. Sügiskünni pindasid tuleks vähendada nitraaditundlikel aladel (nt: Pandivere), ehk siis talvel taimkattega põllupindade suurendamine.[6] Selline tegevus pigem suurendab põldudele positiivset efekti liigilise mitmekesisuse näol ning vähendab nitraatide jõudmist põhjavette. Kaasan tegema põlluharijad. 1.3. Rajada rohkem puhverribasid põldude ja veekogude vahele, mis takistavad väetusainete kandumist põllult vette. Riski pole, pigem puhverribad meelitavad ligi rohkem tolmendajaid kes on kasuks ka põllule.Kaasan tegema põlluharijad, väiketalupidajad.[4] 1.4. Kontrollida üle olemasolevad sõnnikuhoidlad või rajada vajadusel uusi. Kaasan tegema loomakasvatajad. Kahju selline tegevus ei tee.Selgitada talupidajatele, et ka juba olemasolevad sõnnikuhoidlad võivad vahel siiski lekkida. Ravimijääkide osas tuleks : 1.5. Rakendada täiendavaid uuringuid ning seadusemuudatusi mis
Eutrofeerumise tagajärjeks on hapnikukadu, mis paneb vohama niitvetikad ja suvel õitsema sinivetikad. Eutrofeerumist käsitlevad meetmed sisalduvad näiteks Helsingi konventsioonis ning HELCOM-i Läänemere tegevuskavas. Põllumajandusest pärit toitainete kao ehk siis merre sattumise vähendamiseks nähakse ette nitritite direktiivi ja vee raamdirektiivi täielikku rakendamist ning põllumajanduspoliitika uut nõuet rajada 1. jaanuariks 2012 vooluveekogude äärde puhverribad. Mina saaksin olla keskkonna sõbralikum järgmiselt: Säästan vett Eestimaal on vesi ilmselgelt alahinnatud. Me ei pane isegi tähele, mil moel me vett raiskame. Linnakorteris elades tundub kraanist tulev piiramatu veehulk lausa enesestmõistetav. Ometi on olemas kümneid ja kümneid nippe vee kokkuhoiuks. Näiteks peske käsi kätepesukausis ja kasutage sama vett vetsupotis. Kastke lilli vihmaveega. Peske nõusid ja pesu veesäästlikult
1,7 mg/l, siis 2 a. pärast puhastamist 28,3 mg/l. Mitmesuguste majandamisvõtete üheaegsel kasutamisel võib tahkete ainete ärakanne olla küllalt suur. Näiteks Soomes läbiviidud uurimistöö kohaselt lageraie, kraavitamise ja maapinna ettevalmistamise kooskasutamine suurendas tahkete ainete hulka vooluvees 4 kg/ha/a. kuni 1010 kg/ha/a. 5-8 a. hiljem oli tahkete ainete hulk veel umbes 60 kg/ha/a. Alal, kus samuti toimus lageraie ja kündmine, kuid kus jäeti puhverribad raiumata, olid muutused vee kvaliteedis väikesed. Takistamaks tahkete ainete kogunemist veekogudesse, kasutatakse muidki kaitseabinõusid peale puhverribade. Näiteks kasutatakse ajutisi tamme, settekaeve ja -tiike. Lahustunud ja kolloidse orgaanilise materjali väljakanne. Vooluvesi, peamiselt rabadest tulev, sisaldab huumusaineid lahustunud või kolloidses vormis. Need annavad veele tüüpilise pruuni värvuse
annaabi.ee 
