proov lahutub vastavalt selle komponentide liikumiskiirusele. Peale proovi lahutamist saab proovi ilmutada tindiga või vaadata eeltöödeldud proovi UV-lambi abil. Harilikult võrreldakse proovi teadaolevate näidistega või uuritakse andmebaase. Proovi saab vajadusel välja lõigata ja edasi uurida/töödelda. - kapillaarelektroforeesiks. Kasutatakse ülipeeneid vajaliku täidisega torusid- kapillaare. Kapilaarkolonn on mõlemat otsa pidi puhverlahustes, mis sisaldavad ka elektroode. Ühest otsast sisestatakse proovilahus kas rõhu muutuse abil või elektrivälja toimel. Proov lahutatakse kapillaaris vastavalt komponentide liikumiskiirusele elektriväljas. Kapillaari väljundotsa lähedale on paigaldatud detector, mis mõõdab kapillaari läbivaid aineid. Tulemusena saadakse elektroferogramm, milles iga piigi pindala on võrdeline antud aine kogusega proovis.
aluse lisamisel küllaltki vähe. Kõige vähem muutub lahuse pH väikese koguse happe või aluse lisamisel kui lahuse pH = pKa. Eeltoodule rajanebki nõrga happe-konjugeeritud alus lahuste puhverdusvõime. Lahuse puhverdusvõime tähendab, et lahuse pH püsib väikese koguse happe või aluse lisamise tagajärjel ligikaudu muutumatuna. Puhverlahused on biokeemia praktikas igapäevased töölahused ja ka valdav osa looduses toimuvast biokeemiast toimub puhverlahustes. Oletame, et me tahame uurida mingit biokeemilist reaktsiooni pH = 4,00 juures. Oletame veel, et reaktsiooni käigus, kas eraldub või liitub prootoneid ja me tahame vältida reaktsioonikeskkonna pH olulist muutumist reaktsiooni käigus. Selleks peame me reaktsiooni läbi viima nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse lahuses ehk puhverlahuses. Meie katse puhul on sobivaimaks sipelghappe baasil valmistatud puhver, kuna sipelghappe pKa väärtus (pKa = 3,75)
Puhverlahuseid iseloomustavad suurused: puhvermahtuvus (β) — ühele liitrile puhverlahusele lisatud tugeva happe või aluse moolide hulk, mis muudab pH-d ühe ühiku võrra. β= n V·∆pH β — puhvermahtuvus n — lisatud moolide hulk V — puhverlahuse ruumala ∆pH — pH muut kasutuspiirkond — määratud puhverlahuses oleva nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Arvuliselt pK kaudu. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1… 1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju laiem. Arrheniuse teooria: Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone. Brønstedi prootonteooria: Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit. Igale antud happele vastab mingi kindel alus
puhvri ruumala. täielikult lagunenud: + ¿+ A ¿ , MA Kasutuspiirkond määratud puhverlahuses oleva MA=M ¿ nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond ligikaudu -¿¿ 1...1,5 ühikut pH väärtuses. lagunemisest tulenenud A kontsentratsiooni tõus nihutab HA lagunemisreaktsiooni tasakaalu täielikult vasakule
annaabi.ee 
