Loomulikult tuleb sünnipäevalistele ka midagi hamba alla anda. Lapse sünnipäevale sobivad selleks igasugused näksid (tiku otsa torgatud viinerid, kanakoivad, tükeldatud köögi- ja puuviljad jne.). Olgu nende mängudega, kuidas on, aga peo tõmbenumbriks on ikkagi tort. Ja muidugi küünlad selle peal. «Eriti tore on, kui need on sellised küünlad, et kui puhud, siis ei kustugi ära, vaid hakkavad uuesti põlema. Siis peavad kõik puhumisele appi tulema,» kirjeldab Laura. Sünnipäevatordi juurde sobivad ka sünnipäevalaul ja sünnipäevalapse õhku tõstmine. Lihavõtted Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Toimus suurem kraamimine, koristamine ja ruumide pesemine, millega eemaldati kahjustavad jõud ja vanad esemed. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal, suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega
Salome populaarsuse põhjustas paljude tolle aja valitsevate teemade sulandumine ühes isikus tants, iha, surm, tükeldamine, kristlus, paganlus, äärmuslik femme fatale, kes on nii neitsilik kui ka valitsev. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli ka naisvampiir tähistab ohtlikku naiselikku seksuaalsust. Üheks juugendi märksõnaks võiks olla ka sünesteesia meelte aistingute tavavastane ühendamine, mis justkui aitab kaasa loodusesse elu sisse puhumisele. Sünesteesia ideed võib leida Flaubert`i (1821 1880) romaanis "Salambo" : "Kõrvaripatseiks olid tal kaks väikest safiirist vaekaussi, mis kandsid lõhnava vedelikuga täidetud õõnsat pärlit. Läbi pärli aukude langes pilk-pilgult tilgake ja niisutas ta paljast õlga." Lõhn, ihaldus, nägemismeel kõik aistingud ühes kirjelduses. Sünesteesia parim näide on taas Salome. Juugend on olemuslikult kahemõõtmeline stiil, mis kasutab rohkem joone ja vormi võimalusi
oli siiski ebaproportsionaalselt palju suurem kui nende tagasihoidlik osa impee- riumi hiiglaslikes inim- ning materiaalsetes ressurssides. See tõsiasi on hästi nähtav nii teadus- kui memuaarkirjanduses. Vene autorid on märkinud need vald- konnad, kus kolmele Balti liiduvabariigile kuulus pioneeri roll. Kokkuvõtlikult on need järgmised. Baltikumis tekkis massiline rahvuslik liikumine n-ö tsivilisee- ritud rahulikus vormis, mis polnud suunatud mitte etniliste konfliktide lõkkele puhumisele ja massilise vägivalla eskaleerimisele nagu Kaukaasias (tüüpiline Armeenia-Aseri konflikt), vaid keskuse kontrolli alt vabanemisele kuni täieliku iseseisvumiseni. Eesti kuulutas end esimesena suveräänseks (Ülemnõukogu otsus 16. novembril 1988), millega algas nn seaduste sõda. Leedu kuulutas end esi- mesena iseseisvaks (Ülemnõukogu otsus 11. märtsil 1990). Baltikumis tekkis uus, komparteile alternatiivse poliitilise massiliikumise vorm – Rahvarinne (esimesena Eestis 1988
annaabi.ee 
