riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp – superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus kehtetstati kogu Rootsi kuningriigis, sellega ühtlustati kirikukorraldus, moodustati ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule,
12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine kihistus. Luterlikud territoriaalkirikud: Territoriaalkirik- Teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud territoriaalkirikud jagunesid kaheks tüübiks: 1) Rootsi ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse teeitoriaalkiriku tüüp: piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium. 2) Saksa aladel ja mujal Eesti ajal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp: (Ülem)superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium. 1686- Kirikuseadus, mis ühtlustas kirikuorganisatsioonid. Kõik kirikuorganisatsioonid on võrdsed, seda tehti Rootsi emamaa eeskujul. Vene valitsejad ehk õigeusu esindajad. Vene valitsejad kohalikesse usuasjadesse esialgselt ei sekkunud. Enam polnud keskvõimu, mis kontrolliks usuühtsust. Kohaliku kiriku
ajalookirjanduses selliseid piiskoppe nim ka vürst-piiskoppideks, ametlikult sellist terminit ei ole olemas. Eestis oli tegu 2 piiskopkonnaga - Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, saksa päraselt nimetatakse seda alaga ka "Stift" - asutus. Keskaegne kiriku valitsemine nägi välja niimoodi, et kõik alad jagunesid täpselt piiritletud piiskopkondadeks, need olid jagatud provintsidesse. Peapiiskopi kontroll piiskoppide üle on puhtvaimulik, mitte ilmalik. Riia peapiiskopil oli õigus nõuda Tartu piiskoppi osalema vaimulikul nõupidamisel, aga Tartu piiskop ei allunud mitte mingil määral kui Riia peapiiskopile kui valitsejale. Riia peapiiskopkonna eelkäiaks oli Liivlaste piiskopkond, mille oli rajandu Meinhard, tema järglane Berthold ja piiskopkonna tegelik ülesehitaja Albert. Riia piiskop Albert oli väga laialdaste ja
annaabi.ee 
