Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. Käitumine pigem enesekaitse. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule
Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule.
Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule.
annaabi.ee 
